Üldkoosolek on revisjoni ette näinud, kuid juhatuse liikmetel pole selge, mida revident tegelikult kontrollima hakkab. Revisjoni sisu ja ulatus jäävad paljudele organisatsioonidele segaseks, sest protsess ei ole nii rangelt reguleeritud kui audit. Korrektselt peetud raamatupidamine on iga revisjoni ladusa kulgemise alus.
Selles artiklis selgitame, milliseid valdkondi revident tavaliselt kontrollib, milliseid dokumente ta küsib ja millist tulemust organisatsioon revisjonilt oodata võib. E-Raamatupidamine24 meeskonnana jagame ka soovitusi, kuidas revisjoniks korrektselt ette valmistuda ja millal tasub kaaluda professionaalse revisjoniteenuse tellimist.
Põhipunktid: mida revident kontrollib ja milline on tulemus
- Revident hindab raamatupidamise vastavust seadustele, pangasaldode õigsust, lepingute kajastamist ja üldkoosoleku otsuste järgimist.
- Revisjoni tulemuseks on kirjalik kokkuvõte koos tuvastatud puuduste ja parendussoovitustega, mille revident esitab üldkoosolekule.
- Vajalike dokumentide loetelu sõltub organisatsiooni vormist, kuid pearaamat, pangaväljavõtted ja protokollid kuuluvad alati nimekirja.
- E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis muudab revisjoni kiiremaks ja kokkuvõtte usaldusväärsemaks.
- Professionaalse revisjoniteenuse tellimine vähendab riski, et vabatahtliku revidendi vähene pädevus jätab olulised puudused avastamata.
Miks on revisjoni sisu organisatsioonidele sageli ebaselge?
Revisjon on organisatsioonisisene kontroll, mille ulatuse ja sügavuse määrab suuresti revidendi pädevus ning põhikirjas sätestatud kord. Erinevalt auditist ei ole revisjoni protseduurid seadusega rangelt reguleeritud.
Audiitorkogu on koostanud arvestusalase revisjoni läbiviimise juhendi, mis pakub soovituslikku raamistikku. Praktikas järgivad seda juhendit peamiselt professionaalsed revidendid. Vabatahtlikud revidendid liikmete hulgast ei pruugi juhendist teadlikudki olla.
Selle tulemusena varieerub revisjonide kvaliteet oluliselt. Üks revisjon võib olla põhjalik finantsanalüüs, mis hõlmab kõiki olulisi kontrollivaldkondi. Teine revisjon võib piirduda pangasaldode ja bilansi formaalse ülevaatamisega.
Organisatsiooni juhatus ei tea sageli, mida revidendilt oodata ja nõuda. Üldkoosoleku liikmed omakorda ei oska hinnata, kas esitatud kokkuvõte kajastab organisatsiooni tegelikku finantsseisu. See teadmatus vähendab revisjoni väärtust kõigi osapoolte jaoks.
Enne revisjoni tellimist tasub mõista, millised valdkonnad tavaliselt kontrolli alla kuuluvad, milliseid dokumente revident vajab ja milline peaks olema kvaliteetne kokkuvõte. See aitab juhatusel revisjoniks ette valmistuda ja üldkoosolekul kokkuvõtet sisuliselt hinnata.
Organisatsioonid, kelle raamatupidamine on professionaalselt korraldatud, läbivad revisjoni oluliselt kiiremini ja vähemate tähelepanekutega. E-Raamatupidamine24 kliendid saavad selles osas eelise, sest nende igakuine arvestus vastab jooksvalt kehtivatele nõuetele.
Mis on revisjoni eesmärk?
Revisjoni peamine eesmärk on anda organisatsiooni liikmetele ja omanikele ülevaade, kas juhatus on majandanud organisatsiooni vara korrektselt. Kontroll hõlmab nii raamatupidamise täpsust kui ka juhatuse otsuste vastavust üldkoosoleku mandaadile ja põhikirjale.
Audiitorkogu juhendi kohaselt on revisjon osa sisekontrollisüsteemist. See tähendab, et revisjoni ulatus ei piirdu ainult majandusaasta aruandega. Kontroll võib hõlmata ka juhatuse tegevuse laiemat hindamist, sealhulgas hoolsuskohustuse järgimist.
Praktikas täidab revisjon kahte peamist funktsiooni. Esiteks annab see liikmetele kinnituse, et raamatupidamine ja varade kasutamine vastavad kehtivatele nõuetele. Teiseks annab see juhatusele tagasisidet, mis aitab vigu ennetavalt parandada.
KÜ-des tagab revisjon korteriomanike usalduse juhatuse vastu. Regulaarne revisjon vähendab konflikte üldkoosolekutel ja annab liikmetele ülevaate ühistu rahaliste vahendite kasutamisest.
MTÜ-des ja SA-des aitab revisjon annetajatele ja rahastajatele näidata, et vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt. Projektitoetusi saavate organisatsioonide jaoks on revisjon ka praktiline tööriist sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks.
Oluline on märkida, et revisjoni kokkuvõte ei ole kindlustandev töövõtt audiitortegevuse seaduse mõistes. Kokkuvõtet ei saa kasutada panga, investori või muu kolmanda osapoole usalduse tagamiseks. Selleks tuleb tellida audit või ülevaatus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
Kuidas revisjoniprotsess tavapäraselt kulgeb?
Revisjoniprotsess koosneb neljast peamisest etapist: planeerimine, dokumentide kogumine, kontrolltoimingud ja kokkuvõtte koostamine. Iga etapp on oluline kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks.
Planeerimise ja dokumentide kogumise etapp
Revident alustab organisatsiooni põhikirja, eelmise aasta revisjoni kokkuvõtte ja üldkoosoleku otsustega tutvumisest. Selle põhjal koostab ta kontrollplaani, milles määrab kindlaks kontrollitavad valdkonnad ja kasutatavad meetodid.
Seejärel esitab juhatus revidendile vajalikud dokumendid. Mida kiiremini ja korrektsemalt dokumendid esitatakse, seda ladusam on kogu protsess. Puudulike dokumentide järele pärimine pikendab revisjoni ajakava ja tõstab teenuse kulu.
Oluline on märkida, et revident võib kontrolli käigus küsida täiendavaid dokumente, mida algses loetelus ei olnud. See on normaalne osa protsessist, kuna kontrolltoimingute käigus võivad ilmneda valdkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. Juhatuse koostöövalmidus revidendiga kiirendab protsessi ja tagab kvaliteetsema tulemuse.
Kontrolltoimingud ja kokkuvõtte koostamine
Kontrolltoimingute käigus kogub ja hindab revident tõendusmaterjali. Ta võrdleb dokumente omavahel, kontrollib saldosid ja hindab juhatuse otsuste kajastamist raamatupidamises. See on revisjoni kõige mahukam etapp.
Protsessi lõpetab kokkuvõtte koostamine. Revident koostab kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab tuvastatud puudusi, soovitusi ja hinnangut juhatuse tegevusele. Kokkuvõte esitatakse üldkoosolekule koos majandusaasta aruandega.
Revisjoni ajakava sõltub dokumentide valmisolekust ja organisatsiooni suurusest. Väiksema KÜ või MTÜ revisjon võib kesta mõnest päevast nädalani. Kui raamatupidamine on jooksvalt korras, saab revident kohe sisulise tööga alustada. Vastupidisel juhul tuleb enne kontrolltoiminguid lahendada puudulike dokumentide ja parandamata vigade küsimused.
Millised on tüüpilised revisjoni etapid?
Revisjoniprotsess järgib tavapäraselt kindlat struktuuri olenemata organisatsiooni suurusest. Arusaamine sellest struktuurist aitab juhatusel revisjoniks korrektselt ette valmistuda.
- Planeerimine. Revident tutvub põhikirja, eelmise perioodi kokkuvõtte ja üldkoosoleku otsustega. Selle põhjal koostab ta kontrollplaani.
- Dokumentide kogumine. Juhatus esitab revidendile vajalikud materjalid. Puudulike dokumentide järele pärimine pikendab protsessi ja tõstab kulu.
- Kontrolltoimingud. Revident kogub tõendusmaterjali: võrdleb saldosid, kontrollib algdokumente ja hindab juhatuse otsuste kajastamist.
- Kokkuvõtte koostamine. Revident koostab kirjaliku kokkuvõtte koos tuvastatud puuduste, soovituste ja hinnanguga juhatuse tegevusele.
Iga etapi edukus sõltub eelmisest. Kui dokumentide kogumine venib, viibib kogu protsess ja revident peab esitama juhatusele täiendavaid päringuid. E-Raamatupidamine24 kliendid on sellises olukorras eelisseisus, sest nende raamatupidamine on jooksvalt ajakohane ja dokumendid kohe kättesaadavad.
Mida revident kontrollib revisjoni käigus?
Kontrollivaldkonnad sõltuvad organisatsiooni tüübist ja tegevusest. Audiitorkogu arvestusalase revisjoni läbiviimise juhend jagab kontrolltoimingud mitmesse kategooriasse. Allpool käsitleme tavapäraseid kontrollivaldkondi, mis kehtivad enamiku MTÜ-de, SA-de ja KÜ-de puhul.
Raamatupidamise ja aastaaruande vastavus
Revident kontrollib, kas organisatsiooni raamatupidamine vastab raamatupidamise seadusele (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja organisatsiooni raamatupidamise sise-eeskirjadele. See on revisjoni kõige kesksem ja olulisem kontrollvaldkond.
Kontroll hõlmab majandusaasta aruande vastavust Eesti hea raamatupidamistava nõuetele. Revident hindab, kas bilanss, tulude ja kulude aruanne ning lisad kajastavad organisatsiooni tegelikku finantsseisundit.
Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 14 reguleerib mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvestust ning aruandlust. Revident kontrollib, kas organisatsioon on järginud selle juhendi nõudeid liikmemaksude, annetuste ja toetuste kajastamisel.
Revident veendub ka tekkepõhise arvestusprintsiibi järgimises. Tulud ja kulud peavad olema kajastatud perioodis, millesse need sisuliselt kuuluvad, mitte perioodis, millal raha kontole laekus või sealt lahkus. Periodiseerimise vead on levinud puudus, mis moonutab majandusaasta finantstulemust.
Algdokumentide kontroll on protsessi oluline osa. Revident võrdleb algdokumente raamatupidamiskannete ja pearaamatuga. Kui algdokumendid puuduvad või ei vasta nõuetele, märgitakse see puudusena kokkuvõttesse. Vastavalt raamatupidamise seadusele peab iga majandustehing olema tõendatud nõuetekohase algdokumendiga.
Pangad, nõuded, kohustused ja lepingud
Revident võrdleb pangaväljavõtete saldosid pearaamatu pangakontode saldodega nii aruandeperioodi alguse kui ka lõpu seisuga. Lahknevused viitavad raamatupidamisvigadele, mis vajavad selgitamist ja korrigeerimist enne majandusaasta aruande kinnitamist.
Nõuete puhul kontrollib revident müügireskontro saldode õigsust. See hõlmab maksetähtaja ületanud võlgnevuste väljaselgitamist ja suurimate võlgnike tuvastamist. KÜ-de puhul kontrollitakse kommunaalarvete kõikehõlmavust ja korteriomanike võlgnevusi.
Kohustuste poolel hindab revident hankijate reskontro saldosid ja laenukohustuste korrektsust. Laenude puhul kontrollitakse, kas laenukohustused on korrektselt jaotatud lühi- ja pikaajaliseks osaks vastavalt laenugraafiku tingimustele.
Maksuameti saldopäringu kontrollimine on samuti oluline. Revident võrdleb maksuameti saldopäringut raamatupidamise andmetega, et veenduda maksukohustuste korrektses kajastamises bilansis. Lahknevused võivad viidata deklareerimise vigadele, mis vajavad korrigeerimist enne majandusaasta aruande kinnitamist.
Lepingute kontroll veendub, et lepingutest tulenevad kohustused ja nõuded on bilansis õigesti kajastatud. Eriti oluline on see organisatsioonides, kus on võetud laenukohustusi, sõlmitud rendilepinguid või pikaajalisi teenuslepinguid. Lepingute korrektselt kajastamine bilansis tagab majandusaasta aruande usaldusväärsuse.
Juhatuse otsused ja sisekord
Revident kontrollib, kas juhatuse tegevus vastab üldkoosoleku otsustele ja põhikirjale. Kontrollitakse juhatuse tasude vastavust üldkoosoleku poolt kinnitatud summadele. Kui juhatusele on makstud kompensatsioone, kontrollitakse nende vastavust kinnitatud tingimustele.
Üldkoosoleku ja juhatuse protokollide kontroll on oluline osa revisjonist. Revident selgitab välja, kas otsused on raamatupidamises korrektselt kajastatud ja kas otsustusprotsess on toimunud põhikirjale vastavalt.
KÜ-de puhul kontrollib revident kommunaalkulude jaotamise metoodikat. Revident hindab, kas kulude jagamine korteriomanike vahel toimub üldkoosoleku otsuse ja kehtestatud korra alusel. Kulude jaotamise vead on KÜ revisjonides üks levinumaid tuvastatud puudusi.
Revident hindab ka hoolsuskohustuse järgimist. Juhatus vastutab organisatsiooni korrektselt juhtimise eest vastavalt äriseadustikule ja mittetulundusühingute seadusele. Hoolsuskohustuse rikkumine võib tuua kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse.
Raamatupidamise sise-eeskirjade olemasolu ja ajakohasus on samuti kontrollitav. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab igal raamatupidamiskohustuslasel olema kehtestatud sise-eeskirjad, mis kirjeldavad organisatsioonis kasutatavaid arvestuspõhimõtteid.
Veenduge, et teie organisatsiooni sise-eeskirjad on ajakohased ja kajastavad tegelikku raamatupidamise korraldust. Puudulikud või aegunud sise-eeskirjad on üks levinumaid puudusi, mille revident kokkuvõttes välja toob.
Milliseid dokumente revident tavaliselt küsib?
Vajalike dokumentide loetelu sõltub organisatsiooni vormist ja tegevusmahust. Järgnev loetelu hõlmab dokumente, mida revident tavapäraselt küsib:
- Pangaväljavõtted kõikidelt arvelduskontodelt kogu aruandeperioodi kohta
- Pearaamat või käibeandmik aruandeaasta kohta
- Bilanss ja tulude-kulude aruanne
- Laenulepingud ja -graafikud, kui organisatsioonil on laenukohustusi
- Juhatuse ja üldkoosoleku protokollid koos osavõtjate nimekirjadega
- Raamatupidamise sise-eeskirjad
- Müügi- ja hankijate reskontrod aruandeperioodi lõpu seisuga
- Maksu- ja tolliameti saldopäring aruandeperioodi lõpu seisuga
- Suuremad arved, lepingud ja aktid, näiteks renoveerimistööd või teenused
- Organisatsiooni põhikiri
KÜ-de puhul lisanduvad korteriomanike andmed, kommunaalarvete näidised, kulude jagamise tabelid ja detsembrikuu arved elanikele. MTÜ-de ja SA-de puhul võib revident küsida projektitoetuste lepinguid ning sihtotstarbeliste kulude aruandlust.
E-Raamatupidamine24 hoiab klientide raamatupidamise jooksvalt ajakohasena, mis tähendab, et revisjoni ajal on kõik vajalikud dokumendid korrektselt vormistatud ja kohe kättesaadavad. See vähendab revisjonile kuluvat aega ja hoiab teenuse kulu kontrolli all.
Mida varem dokumendid revidendile esitatakse, seda soodsam on revisjoniteenuse hind. Varakult alustatud tööd on kulutõhusamad kui kevadel või suvel tellitud revisjonid, mil revidentide töökoormus on suurem.
Veenduge, et dokumendid on süsteemselt arhiveeritud ja kiiresti leitavad. Puudulike dokumentide otsimine pikendab revisjoniprotsessi ja tõstab teenuse kulu organisatsioonile.
Oluline on märkida, et revident võib kontrolli käigus küsida täiendavaid dokumente, mida algses loetelus ei olnud. See on normaalne osa protsessist, kuna kontrolltoimingute käigus võivad ilmneda valdkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist.
Milline on revisjoni tulemus?
Revisjoni tulemuseks on kirjalik kokkuvõte, mille revident esitab üldkoosolekule. See on revisjoni peamine väljund ja dokument, mille alusel üldkoosolek saab hinnata juhatuse tegevust finantsmajanduse korraldamisel.
Mida revisjoni kokkuvõte praktikas sisaldab?
Kvaliteetne revisjoni kokkuvõte sisaldab tavaliselt järgmisi elemente:
- Hinnangut raamatupidamise vastavusele raamatupidamise seadusele ja sise-eeskirjadele
- Tuvastatud puuduste ja vigade kirjeldust koos konkreetsete selgituste ja viidetega
- Soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja raamatupidamise protsesside parendamiseks
- Hinnangut juhatuse tegevusele finantsmajanduse korraldamisel ja hoolsuskohustuse järgimisel
- Ülevaadet nõuete ja kohustuste seisust aruandeperioodi lõpu seisuga
Kokkuvõte on aluseks majandusaasta aruande kinnitamisele üldkoosolekul. Kui kokkuvõttes tuuakse välja olulisi puudusi, on juhatusel kohustus need kõrvaldada enne järgmist aruandeperioodi.
Audiitorkogu juhend soovitab, et kokkuvõte oleks piisavalt detailne. Liiga üldine kokkuvõte, mis piirdub fraasiga „puudusi ei tuvastatud“, ei anna liikmetele tegelikku ülevaadet organisatsiooni finantsseisundist.
Veenduge, et teie revident esitab kokkuvõtte, mis annab üldkoosolekule sisulise aluse otsuste tegemiseks. Kokkuvõtte kvaliteet sõltub otseselt revidendi pädevusest ja revisjoni ulatusest. Professionaalse revidendi kokkuvõte sisaldab tavaliselt ka soovitusi sisekontrolli parendamiseks, mis aitab ennetada tulevaste perioodide probleeme.
Oluline on märkida, et revisjoni kokkuvõte erineb vandeaudiitori aruandest nii formaadilt kui ka õiguslikult kaalult. Kui teie organisatsioon vajab pangale või investorile esitatavat kinnitust, tuleb tellida audit või ülevaatus vastavalt audiitortegevuse seaduse nõuetele.
Millised puudused või riskid võivad revisjoni käigus välja tulla?
Revisjonil tuvastatavad puudused sõltuvad organisatsiooni raamatupidamise kvaliteedist ja juhatuse tegevuse korrektsusest. Levinumad probleemid on järgmised:
- Algdokumentide puudulikkus. Puudulikult vormistatud või puuduvad algdokumendid on revisjonides üks sagedasemaid avastusi. Raamatupidamise seadus nõuab iga majandustehingu tõendamist nõuetekohase algdokumendiga.
- Pangasaldode lahknevus pearaamatust. Erinevused pangaväljavõtete ja pearaamatu vahel viitavad raamatupidamisvigadele, mis vajavad korrigeerimist.
- Puudulikud sise-eeskirjad. Sise-eeskirjade puudumine või aegumine on formaalne rikkumine, mille revident märgib kokkuvõttesse.
- Üldkoosoleku otsuste mittenõuetekohane kajastamine. Juhatuse tasud, laenud või suuremad kulutused, mis ei vasta üldkoosoleku otsustele, on oluline puudus.
- Periodiseerimise vead. Tulud ja kulud, mis on kajastatud vales majandusaastas, moonutavad organisatsiooni finantstulemust.
KÜ-de puhul on tüüpilised kommunaalarvete jaotamise vead, remondifondi ebaselge kasutamine ja juhatuse tasude mittevastavus üldkoosoleku otsustele. MTÜ-de puhul lisanduvad projektitoetuste sihtotstarbelise kasutamise küsimused.
Maksuarvestuse vead on samuti levinud. Revident võrdleb maksudeklaratsioone raamatupidamisandmetega ja tuvastab lahknevused. Maksu- ja tolliamet arvestab intressi alates deklaratsiooni esitamise tähtajast, mistõttu on vigade õigeaegne avastamine oluline.
Mida varem puudused avastatakse, seda lihtsam ja odavam on nende parandamine. Tagasiulatuvalt maksudeklaratsioonide korrigeerimine võib kaasa tuua lisakulu, mida regulaarse kontrolliga saab vältida.
Regulaarne ja kvaliteetne raamatupidamine vähendab revisjonil avastatavate puuduste arvu. E-Raamatupidamine24 tagab igakuise arvestuse nõuetele vastavuse, mis tähendab, et revisiooni ajal ei tule ootamatuid avastusi.
Millal tasub revisjoniteenus sisse osta?
Revisjoniteenuse sisseostmine on mõistlik, kui organisatsiooni liikmed soovivad professionaalset ja sisulist kontrolli juhatuse tegevuse üle. Vabatahtlikud revidendid liikmete hulgast ei tunne sageli raamatupidamise nõudeid piisavalt.
Vabatahtlik revident võib kontrollida pangasaldode kokkulangevust, kuid ei pruugi märgata vigu konteerimises, periodiseerimises või maksuarvestuses. Tulemuseks on formaalselt läbiviidud revisjon, mis ei täida sisuliselt oma eesmärki.
Kaaluge professionaalse revisjoniteenuse tellimist järgmistes olukordades:
- Organisatsioonis ei leidu piisava raamatupidamisalase pädevusega revidenti liikmete hulgast
- Eelmise aasta revisjon tuvastas olulisi puudusi, mille kordumist soovite vältida
- Organisatsiooni tehingute maht on kasvanud ja kontrollivaldkondade arv suurenenud
- Liikmed soovivad sõltumatumat ja kvaliteetsemat hinnangut juhatuse finantstegevusele
- Toetusprojektid nõuavad eraldi aruandlust ja projektikulude sihtotstarbelisuse kontrolli
Professionaalne revident koostab kontrollplaani, viib kontrolltoimingud läbi süsteemselt ja esitab struktureeritud kokkuvõtte koos konkreetsete parendussoovitustega. Tulemus on sisuliselt kvaliteetsem kui vabatahtliku liikme läbiviidud kontroll. Professionaalne revident suudab tuvastada keerulisi vigu konteerimises, periodiseerimises ja maksuarvestuses, mida vabatahtlik liige ei pruugi märgata.
E-Raamatupidamine24 aitab organisatsioonidel revisiooniks ette valmistuda. Korrektne raamatupidamine, nõuetekohased algdokumendid ja ajakohane pearaamat on revisiooni eduka läbimise eeldus. Meie raamatupidamise täisteenus hõlmab igakuist arvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist.
Kokkuvõte: mida peaks enne revisjoni tellimist teadma?
Revident kontrollib raamatupidamise vastavust seadustele, pangasaldode õigsust, nõuete ja kohustuste korrektsust ning juhatuse otsuste kajastamist. Tulemuseks on kirjalik kokkuvõte, mis esitatakse üldkoosolekule koos majandusaasta aruandega.
Enne revisiooni tellimist veenduge, et teie raamatupidamine on ajakohane ja vajalikud dokumendid kiiresti kättesaadavad. See kiirendab protsessi, vähendab kulu ja suurendab kokkuvõtte sisulist usaldusväärsust.
Kui teie organisatsioonis ei leidu piisava pädevusega revidenti, kaaluge professionaalse revisjoniteenuse tellimist. Kontrollige põhikirjast, kas revisjon on kohustuslik ja millises ulatuses see tuleb läbi viia. Kui põhikiri näeb ette revidendi, tuleb revisjon läbi viia enne majandusaasta aruande kinnitamist.
Pidage meeles, et revisjoni kokkuvõte ei asenda vandeaudiitori aruannet. Kui teie organisatsioon vajab kolmandate osapoolte usaldust, kaaluge lisaks revisjonile ka ülevaatuse või auditi tellimist vastavalt audiitortegevuse seaduse nõuetele. Revisjon on sisemise kontrolli vahend, audit ja ülevaatus tagavad kolmandate osapoolte usalduse.
E-Raamatupidamine24 pakub raamatupidamise täisteenust, mis tagab nõuetekohase arvestuse ja aruandluse. Meie teenused hõlmavad igakuist raamatupidamist, palgaarvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu oma organisatsiooni raamatupidamise ja revisjoniks ettevalmistumise kohta.
Korduma kippuvad küsimused revisjoni kontrolli ja tulemuse kohta
Mida revident kõige rohkem kontrollib?
Revident kontrollib eelkõige raamatupidamise vastavust seadustele, pangasaldode õigsust, nõuete ja kohustuste korrektsust ning juhatuse otsuste kajastamist. Kontrolli täpne ulatus sõltub organisatsiooni tüübist, tegevusmahust ja revidendi koostatud kontrollplaanist.
Milline on revisjoni kokkuvõte?
Kokkuvõte on kirjalik dokument, mis sisaldab hinnangut raamatupidamise korrektsusele, tuvastatud puudusi koos selgitustega ja soovitusi parendamiseks. Kokkuvõte esitatakse üldkoosolekule ja on aluseks majandusaasta aruande kinnitamisel.
Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks ette valmistuda?
E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on revisiooni ladusa läbimise alus. Korrektne pearaamat, ajakohased algdokumendid ja nõuetele vastavad aruanded muudavad kogu revisjoniprotsessi kiiremaks.
Kas revisjon tuvastab kõik vead?
Revisiooni ulatus sõltub revidendi pädevusest ja kontrollplaanist. Professionaalne revident tuvastab rohkem puudusi kui vabatahtlik liige. Seetõttu tasub kaaluda professionaalse revisjoniteenuse tellimist, eriti suurema tehingumahuga organisatsioonides, kus kontrollivaldkondade arv on suurem.
Milliseid dokumente peaks revisjoniks ette valmistama?
Põhidokumendid on pangaväljavõtted, pearaamat, bilanss, tulude-kulude aruanne, protokollid, raamatupidamise sise-eeskirjad, lepingud ja maksuameti saldopäring. KÜ-de puhul lisanduvad kommunaalarvete näidised ja kulude jagamise tabelid.
Kas revisjoni kokkuvõte on sama mis vandeaudiitori aruanne?
Revisiooni kokkuvõte ei ole vandeaudiitori aruanne. Kokkuvõttel puudub kindlustandva teenuse staatus audiitortegevuse seaduse mõistes. See on organisatsioonisisese kontrolli tulemus, mille õiguslik kaal on oluliselt väiksem.
Kui kaua revisjon tavaliselt kestab?
Väiksema KÜ või MTÜ revisjon kestab tavaliselt mõnest päevast nädalani. Kestus sõltub organisatsiooni tehingute mahust ja dokumentide valmisolekust. E-Raamatupidamine24 klientide puhul kulgeb revisjon kiiremini, sest raamatupidamine on jooksvalt ajakohane.
