Revisjoni tähtaeg läheneb ja juhatus peab tagama, et kõik vajalikud dokumendid on korras. Ettevalmistuse kvaliteet määrab suuresti, kui kiiresti revisjon kulgeb ja kui palju puudusi revident tuvastab. Organisatsioonid, kelle raamatupidamine on jooksvalt korras, läbivad revisjoni oluliselt ladusamalt.
Selles juhendis selgitame, millised dokumendid tuleks enne revisjoni kokku koguda, milliseid sisekontrolle tasub ise enne revidendi tulekut läbi teha ja millised vead tekitavad revisjonis kõige sagedamini lisaküsimusi. E-Raamatupidamine24 meeskonnana jagame praktilisi soovitusi, mis aitavad revisjoniks korrektselt ette valmistuda.
Põhipunktid: kuidas revisjoniks valmistuda
- Revisjoniks valmistumine algab dokumentide süsteemsest kogumisest: pangaväljavõtted, pearaamat, protokollid ja sise-eeskirjad.
- Enne revidendi tulekut tasub ise kontrollida pangasaldode vastavust pearaamatule ja algdokumentide korrektsust.
- Levinumad puudused on puudulikud algdokumendid, aegunud sise-eeskirjad ja juhatuse otsuste mittenõuetekohane kajastamine.
- E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis vähendab revisjonil avastatavate puuduste arvu.
- Varakult alustatud ettevalmistus hoiab revisjoniteenuse kulu kontrolli all ja kiirendab kogu protsessi.
Miks revisjoniks ettevalmistus mõjutab tulemust?
Revisjoni tulemus sõltub kahest tegurist: revidendi pädevusest ja dokumentide valmisolekust. Kui juhatus esitab revidendile kõik vajalikud materjalid korrektselt ja õigeaegselt, saab revident keskenduda sisulisele kontrollile.
Puudulike dokumentide järele pärimine pikendab revisjoniprotsessi ja tõstab teenuse kulu. Iga täiendav päring tähendab ajalist viivitust ja lisatööd nii juhatusele kui ka revidendile.
Organisatsioonid, kes tulevad revisjonile ettevalmistamata, kogevad sageli pikemaajalist protsessi ja suuremat arvu tähelepanekuid kokkuvõttes. Mõned neist puudustest oleksid olnud lahendatavad, kui juhatus oleks enne revidendi tulekut ise kontrollid läbi teinud.
Ettevalmistus ei tähenda vigade peitmist. See tähendab tagamist, et raamatupidamine kajastab organisatsiooni tegelikku finantsseisu ja kõik dokumendid on kättesaadavad.
Audiitorkogu arvestusalase revisjoni läbiviimise juhend sätestab revisjoni põhietapid: planeerimine, kontrolltoimingud ja kokkuvõtte koostamine. Kui dokumentide kogumise etapp kulgeb ladusalt, saab revident rohkem aega pühendada sisulisele kontrollile.
Mida varem ettevalmistusega alustate, seda soodsam on revisjoniteenuse hind. Varakult esitatud dokumendid võimaldavad revidendil tööd planeerida ja vähendavad kiireloomulist tööd kevadel.
Korrektselt peetud raamatupidamine on parim ettevalmistus igaks revisjoniks. Kui igakuine arvestus on nõuetele vastav, algdokumendid korrektselt arhiveeritud ja pearaamat ajakohane, on revisjoni ettevalmistus suuresti juba tehtud.
Revisjoniks valmistumise protsess jaguneb kolme peamisse etappi. Esimene on dokumentide kogumine, teine on sisekontrollide läbiviimine ja kolmas on avastatud puuduste korrigeerimine.
Milliseid dokumente tuleks enne revisjoni kokku koguda?
Dokumentide loetelu sõltub organisatsiooni vormist ja tegevusmahust. Allpool esitame tavapärase loetelu, mis kehtib enamiku MTÜ-de, SA-de ja KÜ-de puhul.
Dokumentide süsteemne kogumine on revisjoni ettevalmistuse kõige olulisem osa.
Raamatupidamise põhidokumendid
Need on dokumendid, mida iga revident alati küsib olenemata organisatsiooni tüübist:
- Pangaväljavõtted kõikidelt arvelduskontodelt kogu aruandeperioodi kohta.
- Pearaamat või käibeandmik aruandeaasta kohta.
- Bilanss ja tulude-kulude aruanne aruandeperioodi kohta.
- Müügi- ja hankijate reskontrod aruandeperioodi lõpu seisuga.
- Maksu- ja tolliameti saldopäring aruandeperioodi lõpu seisuga.
- Raamatupidamise sise-eeskirjad. Raamatupidamise seadus nõuab sise-eeskirju igalt raamatupidamiskohustuslaselt.
- Laenulepingud ja -graafikud (kui organisatsioon on laenu võtnud).
- Suuremad arved, lepingud ja aktid aruandeaastast.
E-Raamatupidamine24 hoiab klientide raamatupidamise jooksvalt ajakohasena. See tähendab, et revisjoni ajal on pearaamat lõpetatud, saldod kokku viidud ja algdokumendid korrektselt arhiveeritud.
Juhtimis- ja otsustusdokumendid
Lisaks raamatupidamise dokumentidele kontrollib revident ka juhatuse tegevust:
- Üldkoosoleku protokollid (MTÜ, KÜ) või nõukogu protokollid (SA) koos osavõtjate nimekirjadega.
- Juhatuse protokollid aruandeaasta kohta.
- Koosolekule kutsumise teated.
- Organisatsiooni põhikiri.
- Töölepingud ja juhatuse lepingud (kui juhatus on palgaline).
KÜ-de puhul lisanduvad korteriomanike andmed e-kinnistusraamatust, kommunaalarvete näidised, kulude jagamise tabelid ja detsembrikuu müügiarved.
MTÜ-de ja SA-de puhul võib revident küsida projektitoetuste lepinguid ning sihtotstarbeliste kulude aruandlust.
Veenduge, et kõik dokumendid on digitaalselt kättesaadavad. Soovitame koondada kõik revisjoniks vajalikud materjalid ühte kausta.
Millised kontrollid tasub enne revidendi tulekut ise läbi teha?
Enne dokumentide revidendile esitamist tasub juhatusel või raamatupidajal ise mõned põhikontrollid läbi teha. Enne revisjoni parandatud vead ei pruugi kokkuvõttes enam puudustena kajastuda, kuid revident võib siiski märkida, et korrigeerimiskandeid tehti.
Pangasaldode võrdlus pearaamatuga
Võrrelge kõikide pangakontode saldosid aruandeperioodi alguse ja lõpu seisuga pearaamatu vastavate kontode saldodega. Saldod peavad kattuma.
Praktikas tekivad pangasaldode lahknevused sageli kirjendamata tehingutest (nt pangatasud, intressid) või ajalistest erinevustest.
Maksuameti saldopäringu võrdlus raamatupidamisega
Kontrollige, kas maksuameti saldopäring vastab teie raamatupidamise andmetele. Lahknevused võivad viidata deklareerimise vigadele.
Algdokumentide kontroll
Kontrollige pisteleliselt, kas olulisemate tehingute algdokumendid on olemas ja nõuetekohaselt vormistatud. Vastavalt raamatupidamise seadusele peab iga majandustehing olema tõendatud algdokumendiga.
Algdokument peab sisaldama vähemalt tehingu kuupäeva, osapooli, tehingu kirjeldust ja rahasummat.
Pöörake erilist tähelepanu aruandeaasta viimase kuu tehingutele. Periodiseerimise vead tekivad sageli just aasta vahetusel.
Juhatuse otsuste kajastamine raamatupidamises
Veenduge, et kõik üldkoosoleku (MTÜ, KÜ) või nõukogu (SA) otsused on raamatupidamises korrektselt kajastatud. Kontrollige eriti juhatuse tasude, laenude ja suuremade kulutuste vastavust kinnitatud otsustele.
Sise-eeskirjade ajakohasus
Kontrollige, kas teie organisatsiooni raamatupidamise sise-eeskirjad on ajakohased. Raamatupidamise seadus nõuab sise-eeskirju igalt raamatupidamiskohustuslaselt.
E-Raamatupidamine24 pakub tuge sise-eeskirjade koostamisel ja ajakohastamisel, tagades nende vastavuse kehtivatele nõuetele.
Reskontroide võrdlus pearaamatuga
Veenduge, et müügireskontro ja hankijate reskontro saldod vastavad pearaamatu vastavatele kontodele aruandeperioodi lõpu seisuga.
KÜ-de puhul kontrollige eriti kommunaalarvete kõikehõlmavust.
Laenukohustuste periodiseerimine
Kui teie organisatsioon on võtnud laenu, kontrollige, kas laenukohustus on korrektselt jaotatud lühi- ja pikaajaliseks osaks vastavalt laenugraafiku tingimustele.
Majandusaasta aruande komponentide kontroll
Kontrollige, kas majandusaasta aruande kõik komponendid on koostatud: bilanss, tulude ja kulude aruanne, rahavoogude aruanne (kui nõutav) ja lisad.
MTÜ-de ja SA-de puhul tuleb järgida RTJ 14 nõudeid.
Eelmise aasta revisjoni tähelepanekute kontroll
Kui eelmisel aastal tuvastas revident puudusi, kontrollige, kas need on korrigeeritud. Korduvad puudused on revidendi jaoks tõsisem probleem kui esmased avastused.
Koostage eelmise aasta puuduste nimekiri ja märkige iga punkti juures, kas ja kuidas see on lahendatud.
Praktiline kontrollnimekiri enne revisjoni
Järgnev kontrollnimekiri koondab kõik olulised kontrollid:
| Kontroll |
Kirjeldus |
Staatus |
| Pangasaldod |
Kõikide pangakontode saldod vastavad pearaamatule |
☐ |
| Maksuameti saldopäring |
Saldopäring vastab raamatupidamise andmetele |
☐ |
| Algdokumendid |
Olulisemate tehingute algdokumendid on olemas |
☐ |
| Periodiseerimine |
Detsembri ja jaanuari arved on kajastatud õiges perioodis |
☐ |
| Otsuste kajastamine |
Kõik pädeva organi otsused on raamatupidamises kajastatud |
☐ |
| Sise-eeskirjad |
Raamatupidamise sise-eeskirjad on olemas ja ajakohased |
☐ |
| Reskontrod |
Müügi- ja hankijate reskontro saldod vastavad pearaamatule |
☐ |
| Protokollid |
Kõik koosoleku protokollid on vormistatud |
☐ |
| Laenukohustused |
Laenud on jaotatud lühi- ja pikaajaliseks osaks |
☐ |
| Põhikiri |
Kehtiv põhikiri on kättesaadav |
☐ |
Millised vead tekitavad revisjonis kõige sagedamini lisaküsimusi?
Praktikas tekitavad teatud puudused revidendi jaoks rohkem lisatööd kui teised:
Puudulikud või puuduvad algdokumendid
Algdokumentide puudulikkus on revisjonides sagedasim tuvastatud puudus. Raamatupidamise seadus nõuab, et iga majandustehing oleks tõendatud nõuetekohase algdokumendiga.
Kui algdokument puudub, proovige seda saada enne dokumentide revidendile esitamist.
Pangasaldode lahknevused
Lahknevused pangaväljavõtete ja pearaamatu vahel viitavad kirjendamata tehingutele. Need vead on revidendi jaoks kohe nähtavad. Parandage lahknevused enne dokumentide esitamist.
Periodiseerimise vead aasta vahetusel
Detsembrikuu arved, mis saabuvad jaanuaris, tuleb kajastada õiges majandusaastas. Tekkepõhise arvestuse kohaselt kuulub kulu sellesse perioodi, millal teenus osutati.
Juhatuse otsuste mittenõuetekohane kajastamine
Juhatuse tasud, autokompensatsioonid ja suuremad kulutused peavad vastama pädeva organi otsustele.
Puudulikud raamatupidamise sise-eeskirjad
Raamatupidamise seadus nõuab sise-eeskirju igalt raamatupidamiskohustuslaselt. Sise-eeskirjade puudumine on formaalne rikkumine. Sise-eeskirjad peavad kirjeldama kasutatavaid arvestuspõhimõtteid, kontoplaani ja dokumentide säilitamise korda.
KÜ-spetsiifilised probleemid
Korteriühistutes tekitavad lisaküsimusi kommunaalkulude jaotamise vead, remondifondi ebaselge kasutamine ja juhatuse volituste kehtivuse küsimused.
KÜ-de puhul on oluline ka üldkoosolekule kutsumise korra järgimine.
MTÜ-de puhul kontrollib revident lisaks sihtotstarbeliste vahendite eraldi arvestamist.
Mida teha, kui ettevalmistuse käigus avastatakse probleeme?
Kui sisekontrollide käigus ilmnevad vead, on oluline neid parandada enne dokumentide revidendile esitamist. Raamatupidamiskannete korrigeerimine on igapäevane osa raamatupidaja tööst.
Enne paranduste tegemist dokumenteerige avastatud viga ja korrigeerimise põhjus. See aitab revidendil mõista, et kanne on teadlikult parandatud. Revident võib siiski kokkuvõttes märkida, et paranduskandeid on tehtud, kuid see on reeglina tähelepanekuna, mitte puudusena.
Kui avastatud probleemid on keerulised, konsulteerige oma raamatupidajaga.
Maksudeklaratsioonide korrigeerimine toob kaasa intressinõudeid maksu- ja tolliametilt, kuid hiline avastamine tõstab intressi veelgi. Seetõttu on alati parem parandada deklareerimise vead enne, kui revident või maksuamet need avastab.
Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks ette valmistuda?
E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on revisjoni ladusa läbimise eeldus.
Meie raamatupidamise täisteenus hõlmab igakuist arvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistava nõuetele.
Lisaks pakub E-Raamatupidamine24 tuge raamatupidamise sise-eeskirjade koostamisel ja ajakohastamisel. Korrektne dokumentatsioon vähendab revisjonil avastatavate puuduste arvu.
Meie kogemus näitab, et organisatsioonid, kelle raamatupidamine on professionaalselt korraldatud, läbivad revisjoni kiiremini ja vähemate tähelepanekutega. Professionaalne raamatupidamine on parim ettevalmistus igaks revisjoniks.
Kokkuvõte: kuidas teha revisjon organisatsioonile lihtsamaks?
Revisjoniks valmistumine algab dokumentide süsteemsest kogumisest. Koondage pangaväljavõtted, pearaamat, protokollid, sise-eeskirjad ja muud vajalikud materjalid ühte kohta.
Tehke enne revidendi tulekut ise põhikontrollid läbi. Võrrelge pangasaldosid pearaamatuga, kontrollige maksuameti saldopäringut ja veenduge algdokumentide korrektsuses. Ennetav kontroll aitab vältida üllatusi kokkuvõttes.
Kui teie organisatsioonis puudub piisav raamatupidamispartner, on keeruline tagada revisjoniks vajalikku ettevalmistuse taset. Professionaalne raamatupidamine tagab nii jooksva arvestuse korrektsuse kui ka revisjoni ladusa läbimise.
E-Raamatupidamine24 pakub raamatupidamise täisteenust, mis tagab nõuetekohase arvestuse ja aruandluse. Meie teenused hõlmavad igakuist raamatupidamist, palgaarvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu oma organisatsiooni raamatupidamise ja revisjoniks ettevalmistumise kohta.
Korduma kippuvad küsimused revisjoniks valmistumise kohta
Milliseid dokumente revident kindlasti küsib?
Revident küsib alati pangaväljavõtteid, pearaamatut, bilanssi, kasumiaruannet, protokolle, sise-eeskirju ja maksuameti saldopäringut. KÜ-de puhul lisanduvad kommunaalarvete näidised ja kulude jagamise tabelid.
Kui vara peaks revisjoniks ettevalmistust alustama?
Alustage ettevalmistust kohe pärast majandusaasta lõppu. Mida varem dokumendid kokku kogutakse, seda ladusam on protsess.
Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks valmistuda?
E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on revisjoni ladusa läbimise eeldus. Korrektne pearaamat, ajakohased algdokumendid ja nõuetele vastavad aruanded muudavad revisjoniprotsessi kiiremaks.
Millised vead tekitavad revisjonis kõige rohkem lisaküsimusi?
Levinumad probleemid on puudulikud algdokumendid, pangasaldode lahknevused pearaamatust, periodiseerimise vead aasta vahetusel, puudulikud sise-eeskirjad ja pädeva organi otsuste mittenõuetekohane kajastamine raamatupidamises.
Kas sisekontrollid enne revisjoni on kohustuslikud?
Sisekontrollid enne revisjoni ei ole seadusega kohustuslikud, kuid need on tungivalt soovitatavad. Eelkontrollid aitavad tuvastada ja parandada ilmsed vead enne, kui revident need avastab.
Mida teha, kui ettevalmistuse käigus avastatakse vigu?
Parandage avastatud vead enne dokumentide revidendile esitamist. Korrigeerige raamatupidamiskanded, täiendage puudulikud algdokumendid ja uuendage sise-eeskirjad. Dokumenteerige parandused, kuna revident võib nende kohta küsida. Kui vead on keerulised, konsulteerige oma raamatupidajaga.
