Kes võib olla revident ja millal tellida revisjoniteenus? 2026

Üldkoosolek peab valima revidendi, kuid juhatuse liikmetel ja liikmetel pole sageli selge, kes selleks sobib ja millist pädevust revidendilt oodata. Revidendi valik mõjutab otseselt revisjoni kvaliteeti ja kokkuvõtte usaldusväärsust. Korrektne raamatupidamine on revisjoni eduka läbimise eeldus, kuid sama oluline on ka pädeva revidendi valik.

Selles artiklis selgitame, kes võib ja kes ei tohiks olla revident, milline pädevus on vajalik ning millal tasub kaaluda professionaalse revisjoniteenuse tellimist. E-Raamatupidamine24 meeskonnana jagame soovitusi, kuidas valida oma organisatsioonile õige revident ja kuidas revisjoniks ette valmistuda.

Põhipunktid: revidendi valik ja professionaalne revisjoniteenus

• Revidendi valib üldkoosolek (MTÜ, KÜ) või nõukogu (SA). Seadus ei nõua vandeaudiitori kvalifikatsiooni, kuid revident peab olema pädev.
• Hea tava kohaselt ei tohiks revidendiks olla organisatsiooni juhatuse liige, raamatupidaja ega muu isik, kellel puudub sõltumatus.
• Professionaalne revisjoniteenus on mõistlik, kui liikmete hulgast ei leidu piisava pädevusega revidenti.
• E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase raamatupidamise, mis on iga revisjoni ladusa läbimise alus.
• Revidendi pädevus määrab suuresti, kas revisjoni kokkuvõte annab tegeliku pildi organisatsiooni finantsseisust.

Miks revidendi valik mõjutab revisjoni kvaliteeti?

Revisjoni väärtus sõltub otseselt revidendi pädevusest. Pädev revident tuvastab olulisi puudusi raamatupidamises, hindab juhatuse tegevust sisuliselt ja esitab kokkuvõtte, mis annab tegeliku ülevaate. Ebapädev revident võib jätta kriitilised vead avastamata.

Praktikas on revisjonide kvaliteet väga erinev. Audiitorkogu arvestusalase revisjoni läbiviimise juhend pakub soovituslikku raamistikku, kuid professionaalsed revidendid järgivad seda järjepidevamalt kui vabatahtlikud revidendid liikmete hulgast.

Vabatahtlik revident võib kontrollida pangasaldode kokkulangevust pearaamatuga, kuid ei pruugi märgata vigu konteerimises, periodiseerimises või maksuarvestuses. Tulemuseks on formaalselt läbiviidud revisjon, mis ei anna liikmetele tegelikku ülevaadet.

Revidendi valik on eriti oluline organisatsioonides, kus on keerulised tehingud, laenukohustused või projektitoetused. Mida keerulisem on organisatsiooni finantsolukord, seda suurem on vajadus pädeva revidendi järele.

Revisjoni kokkuvõte on aluseks majandusaasta aruande kinnitamisele. Kui kokkuvõte ei kajasta sisulist kontrolli, ei saa pädev organ teha informeeritud otsust.

Korteri- ja mittetulundusühingute praktikas on levinud olukord, kus revidendiks valitakse liige, kes on kõige rohkem nõus seda rolli täitma. See ei taga revisjoni sisulist kvaliteeti. Parim revidendi kandidaat on isik, kes tunneb raamatupidamise põhimõtteid ja suudab esitada asjakohaseid küsimusi.

Kui organisatsiooni liikmete hulgast ei leidu pädevat kandidaati, on professionaalse revisjoniteenuse tellimine mõistlikum valik kui formaalne revisjon, mis ei anna tegelikku ülevaadet.

Kes võib olla revident?

Revidendi valib MTÜ-des ja KÜ-des üldkoosolek. SA-des, kus puuduvad liikmed ja üldkoosolek, määrab revidendi üldjuhul nõukogu. Seadus ei nõua, et revident oleks vandeaudiitor.

Praktikas valitakse revident sageli organisatsiooni liikmete hulgast. KÜ-des valib üldkoosolek revidendi korteriomanike seast. MTÜ-des valib üldkoosolek revidendi liikmete hulgast.

Revident võib olla ka organisatsiooniväline isik. Kui põhikiri seda otseselt ei keela, võib pädev organ valida revidendiks isiku väljastpoolt organisatsiooni.

Revisjoni võib läbi viia üks revident või revisjonikomisjon, mis koosneb mitmest liikmest.

Oluline on märkida, et revidendi valik toimub pädeva organi otsusega. Juhatus ei saa ise revidenti valida, kuna revidendi ülesanne on juhatuse tegevuse kontrollimine.

Revidendi volituste tähtaeg sõltub põhikirjast. Mõned põhikirjad näevad ette revidendi valimise igal aastal, teised pikemaks perioodiks.

Millised piirangud kehtivad revidendi sõltumatusele?

Audiitorkogu juhend ja hea tava seavad revidendi sõltumatusele piirangud. Nende eesmärk on tagada, et revident saab anda objektiivse hinnangu. Tegemist on soovituslike, mitte seadusest tulenevate keeldudega.

Revidendiks ei tohiks olla organisatsiooni juhatuse liige. Juhatus vastutab raamatupidamise ja finantsjuhtimise eest ning ei saa ise oma tegevust objektiivselt kontrollida.

Samuti ei tohiks revidendiks olla organisatsiooni raamatupidaja. Raamatupidaja koostab raamatupidamiskandeid ja aruandeid, mida revisjon kontrollib.

Sõltumatuse põhimõte kehtib ka seotud isikutele. Juhatuse liikme lähisugulane või raamatupidaja pereliige ei ole optimaalne revidendi kandidaat.

KÜ-de puhul ei tohiks revidendiks olla majahaldur ega muu teenusepakkuja, kes on juhatusega lepingulises suhtes.

Väiksemates MTÜ-des ja KÜ-des on kõik liikmed sageli üksteisega tuttavad, mis muudab objektiivse sõltumatuse tagamise keerulisemaks. Sellisel juhul on professionaalse revisjoniteenuse tellimine mõistlikum valik.

Milline pädevus on heal revidendil vajalik?

Hea revident tunneb raamatupidamise seadust, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja organisatsiooni tegevust reguleerivaid eriseadusi.

Audiitorkogu juhendi kohaselt peab revisjoni teostaja koostama kontrollplaani, koguma ja hindama tõendusmaterjali ning koostama kirjaliku kokkuvõtte.

Konkreetsemalt peaks pädev revident oskama järgmist:

• Võrrelda pangasaldosid pearaamatuga ja tuvastada lahknevuste põhjused
• Hinnata algdokumentide vastavust raamatupidamise seaduse nõuetele
• Kontrollida nõuete ja kohustuste saldode õigsust aruandeperioodi lõpu seisuga
• Hinnata tekkepõhise arvestusprintsiibi järgimist ja periodiseerimise korrektsust
• Kontrollida juhatuse otsuste kajastamist raamatupidamises
• Koostada struktureeritud kokkuvõte koos soovitustega

KÜ-de puhul peaks revident lisaks tundma korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS), kommunaalkulude jaotamise metoodikat ja remondifondi haldamise põhimõtteid.

MTÜ-de ja SA-de puhul on oluline Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 14 tundmine, mis reguleerib mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvestust ja aruandlust.

Praktikas on pädevuse hindamine keeruline, kuna ametlikku kvalifikatsiooninõuet revidendile ei ole. Seetõttu soovitame enne valimist küsida kandidaadilt tema kogemuse ja teadmiste kohta.

Miks vabatahtliku ja professionaalse revidendi vahe on oluline?

Revidendi tüüp mõjutab otseselt revisjoni sügavust ja kokkuvõtte kvaliteeti. Vabatahtlik revident liikmete hulgast lähtub oma isiklikest teadmistest, professionaalne revident järgib süsteemselt Audiitorkogu juhendi metoodikat.

Vabatahtliku revidendi kokkuvõte piirdub sageli üldise hinnanguga. Professionaalse revidendi kokkuvõte sisaldab konkreetseid viiteid kontrollitud dokumentidele, tuvastatud puudustele ja parendussoovitusi.

Revisjoni kvaliteedi tõstmiseks tasub arutada, millist kontrolli sügavust sidusrühmad ootavad. Kui ootused on kõrged ja organisatsiooni finantsseisund keeruline, on professionaalne revisjoniteenus mõistlikum valik.

Millal piisab vabatahtlikust revidendist?

Vabatahtlik revident liikmete hulgast on piisav valik, kui organisatsiooni finantsstruktuur on lihtne ja tehingute maht väike.

Vabatahtlik revident sobib järgmistes olukordades:

• Organisatsiooni aastane käive on väike ja tehingute arv piiratud
• Organisatsioonil puuduvad laenukohustused ja keerulised lepingud
• Raamatupidamine on professionaalselt korraldatud ja dokumendid korrektsed
• Eelmise aasta revisjon ei tuvastanud olulisi puudusi
• Sidusrühmadel on piisav usaldus juhatuse tegevuse vastu

Kui teie organisatsiooni raamatupidamine on professionaalselt korraldatud, on vabatahtliku revidendi töö oluliselt lihtsam. E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise arvestuse, mis tähendab, et revident leiab eest korrektselt koostatud dokumentatsiooni.

Vabatahtliku revidendi puhul soovitame juhatusel valmistada ette revisjoniks vajalike dokumentide pakett ja anda revidendile piisavalt aega kontrolliks.

Millal tasub valida professionaalne revisjoniteenus?

Professionaalne revisjoniteenus on mõistlik valik, kui liikmete hulgast ei leidu piisava pädevusega revidenti.

Kaaluge professionaalse revisjoniteenuse tellimist järgmistes olukordades:

• Organisatsiooni liikmete hulgast ei leidu raamatupidamise tundmisega revidenti
• Organisatsiooni tehingute maht on kasvanud ja kontrollivaldkondade arv suurenenud
• Organisatsioonil on laenukohustusi, keerulisi lepinguid või rahvusvahelisi tehinguid
• Eelmise aasta revisjon tuvastas olulisi puudusi, mille kordumist soovite vältida
• Sidusrühmad soovivad sõltumatumat ja kvaliteetsemat hinnangut juhatuse tegevusele
• Projektitoetused nõuavad eraldi aruandlust ja sihtotstarbelisuse kontrolli

Mida professionaalne revident teeb teisiti?

Professionaalne revident läheneb kontrollile süsteemselt. Esmalt koostab ta kontrollplaani, milles määrab kindlaks kontrollitavad valdkonnad, kasutatavad meetodid ja ajakava.

Kontrolltoimingute käigus kogub professionaalne revident tõendusmaterjali süsteemselt. Ta võrdleb algdokumente raamatupidamiskannete ja pearaamatuga, kontrollib saldosid ristviitamise põhimõttel ja hindab juhatuse otsuste kajastamist.

Kokkuvõttes esitab professionaalne revident struktureeritud ülevaate koos konkreetsete viidetega kontrollitud dokumentidele ja tuvastatud puudustele.

Lisaks sisaldab professionaalse revidendi kokkuvõte soovitusi organisatsiooni sisekontrolli parendamiseks.

Professionaalse ja vabatahtliku revidendi võrdlus

Kuidas professionaalset revisjoniteenust valida?

Hinnake teenusepakkuja kogemust teie organisatsiooni tüübiga. KÜ-de revisjon erineb MTÜ-de ja SA-de revisjonist kontrollivaldkondade ja eriseaduste osas.

Kontrollige, kas teenusepakkuja järgib Audiitorkogu arvestusalase revisjoni läbiviimise juhendit.

Küsige teenusepakkujalt hinnapakkumist enne lepingu sõlmimist. Revisjoniteenuse hind sõltub organisatsiooni suurusest, tehingute mahust ja kontrollitavate valdkondade arvust.

Veenduge, et teenusepakkujal on vajalik sõltumatus teie organisatsioonist.

Milliseid vigu revidendi valikul kõige sagedamini tehakse?

Kõige levinum viga on revidendi valimine ilma tema pädevust hindamata. Tulemuseks on formaalne revisjon, mis ei anna sisulist väärtust.

Teine levinud viga on sõltumatuse põhimõtte eiramine. Kui revidendiks valitakse juhatusega seotud isik, on kokkuvõtte objektiivsus küsitav.

Kolmas viga on revidendi valimata jätmine, kuigi põhikiri seda ette näeb. Sellisel juhul jääb revisjon läbi viimata ja aruande kinnitamine takistub.

Neljas viga on revisjoni tellimine liiga hilja. Kui revident saab dokumendid alles enne üldkoosolekut, jääb sisuliseks kontrolliks liiga vähe aega.

Nendest vigadest saab hoiduda teadliku valikuga. Professionaalse revisjoniteenuse tellimine kõrvaldab enamiku neist riskidest.

Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks ette valmistuda?

E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on iga revisjoni ladusa läbimise eeldus.

Meie raamatupidamise täisteenus hõlmab igakuist arvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistava nõuetele.

Lisaks pakub E-Raamatupidamine24 tuge raamatupidamise sise-eeskirjade koostamisel ja ajakohastamisel.

Meie kogemus näitab, et organisatsioonid, kelle raamatupidamine on professionaalselt korraldatud, läbivad revisjoni kiiremini ja vähemate tähelepanekutega.

Kokkuvõte: kuidas valida oma organisatsioonile õige revident?

Hinnake esmalt, kas teie organisatsiooni liikmete hulgast leidub piisava raamatupidamisalase pädevusega revidendi kandidaat. Veenduge, et kandidaat on sõltumatu juhatusest ja raamatupidajast.

Kui sobivat kandidaati ei leidu või organisatsiooni finantsolukord on keeruline, kaaluge professionaalse revisjoniteenuse tellimist.

Olenemata revidendi valikust, veenduge, et teie raamatupidamine on ajakohane ja vajalikud dokumendid kiiresti kättesaadavad.

E-Raamatupidamine24 pakub raamatupidamise täisteenust, mis tagab nõuetekohase arvestuse ja aruandluse. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu oma organisatsiooni raamatupidamise ja revisjoniks ettevalmistumise kohta.

Korduma kippuvad küsimused revidendi valiku kohta

Kas revident peab olema vandeaudiitor?

Revident ei pea olema vandeaudiitor. Revisjon on organisatsioonisisene kontroll, mille teostajalt ei nõuta vandeaudiitori kvalifikatsiooni. Samas peab revidendil olema piisav raamatupidamisalane pädevus.

Kes ei tohiks olla revident?

Hea tava kohaselt ei tohiks revidendiks olla organisatsiooni juhatuse liige ega raamatupidaja, kuna neil puudub vajalik sõltumatus. Tegemist on Audiitorkogu juhendist ja heast tavast tuleneva soovitusega, mitte otsese seaduse keeluga.

Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks valmistuda?

E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on revisjoni ladusa läbimise eeldus. Korrektne pearaamat, ajakohased algdokumendid ja nõuetele vastavad aruanded muudavad revisjoniprotsessi kiiremaks.

Kas professionaalne revisjoniteenus on alati parem?

Professionaalne revisjoniteenus on sisuliselt kvaliteetsem, kuna professionaalne revident tunneb raamatupidamise seadust ja kontrolli metoodikat süvitsi. Väiksemate organisatsioonide puhul, kus tehingud on lihtsad, võib pädev vabatahtlik revident siiski piisavat kvaliteeti pakkuda.

Kas üldkoosolek peab revidendi valima igal aastal?

Revidendi valimise sagedus sõltub põhikirjast. SA-des, kus üldkoosolekut ei ole, määrab revidendi nõukogu vastavalt põhikirjale.

Mida teha, kui liikmete hulgast revidendi kandidaati ei leidu?

Kui liikmete hulgast ei leidu sobivat kandidaati, on mõistlik tellida professionaalne revisjoniteenus. Pädev organ võib valida revidendiks ka organisatsioonivälise isiku, kui põhikiri seda ei keela.