Maksumuudatused 2025–2026: põhjalik ülevaade ja analüüs

Eesootavad aastad toovad kaasa olulisi maksumuudatusi, mis puudutavad nii käibemaksu, tulumaksu, mootorsõidukimaksu kui ka uusi makse nagu julgeolekumaks. Lisaks on muudatusi maamaksus, aktsiisides ja mitmetes maksusoodustustes. Selles blogipostituses vaatleme täpselt, mis muutub ja kuidas need muudatused mõjutavad ettevõtjaid, eraisikuid ning organisatsioone. Lisame ka praktilisi näiteid, et muudatused oleksid selgemad.

2025 aastal jõustuvad Eestis märkimisväärsed maksumuudatused, käsitleme muudatusi põhjalikumalt ja analüüsime, kuidas need erinevad 2024. aastast.

Käibemaksu muudatused

Käibemaksumäära tõus ja erandid

Alates 1. jaanuarist 2024 on üldine käibemaksumäär 22%. Alates 1. juulist 2025 lisandub julgeolekumaks, mis tõstab käibemaksu 24%-ni.

Muud muudatused käibemaksumääras:

Väikeettevõtjate erikord

Väikeettevõtjate erikord on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv kord, mille eesmärk on lihtsustada väikeste ettevõtete käibemaksuarvestust ja vähendada nende halduskoormust. See kehtib väikeettevõtjatele, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis.

Peamised tingimused erikorra rakendamiseks:

• Ettevõtte kogukäive Euroopa Liidus ei ületa 100 000 eurot aastas.

• Konkreetse liikmesriigi käive ei tohi ületada selles riigis kehtivat käibemaksukohustuslase piirmäära.

Kuidas rakendada väikeettevõtjate erikorda?

1. Ettevõtja peab esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) eelteate soovi kohta kasutada erikorda.

2. Erikorda rakendavale ettevõtjale antakse registreerimisnumber järelliitena "EX".

3. Ettevõtja esitab kvartaalset aruannet MTA-le, kus deklareeritakse käive liikmesriikide lõikes.

Olulised piirangud:

• Kui ettevõtte käive mõnes liikmesriigis ületab kohalikku piirmäära, ei saa erikorda selles riigis kasutada järgneva kahe aasta jooksul.

• Kui ettevõtte kogukäive üle Euroopa Liidu piirmäära (100 000 eurot), tuleb käibemaksuarvestus viia tagasi tavakorra alusel.

  Sisendkäibemaksu piirangud:

• Erikorda rakendav ettevõtja ei saa maha arvata sisendkäibemaksu nende kaupade ja teenuste pealt, mida kasutatakse erikorra alusel maksustatavate tehingute jaoks.

• Kui soovitakse sisendkäibemaks maha arvata, tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis, kus kaupade või teenuste soetamine toimub.

  Näited erikorra rakendamisest:

• Eesti ettevõtte käive Eestis on 50 000 eurot ja teises EL liikmesriigis 10 000 eurot. Kokku 60 000 eurot, alla 100 000 euro piirmäära. Erikorda saab kasutada, kui kohalik piirmäär ei ole ületatud.

• Eesti ettevõtte käive Eestis on 10 000 eurot, teises EL riigis 10 000 eurot ja kolmandas riigis 20 000 eurot. Kokku 40 000 eurot, alla 100 000 euro piiri. Erikorda saab kasutada kõigis riikides, kus kohalikku piirmäära ei ületa.

Lisamuudatused

Uute ehitiste müük

Muudatuse sisu:

• Seni oli käibemaksuga maksustatav ainult uute ehitiste esmane müük, kusjuures „uus ehitis“ tähendas ehitist, mis polnud veel kasutusele võetud.
• Alates 01.01.2025 loetakse „uueks ehitiseks“ ka ehitis, mis müüakse esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu või olulisele parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.

Oluline selgitus:

• Oluline parendamine tähendab ehitise renoveerimist või ümberehitamist sellisel määral, et ehitis on oluliselt muutunud (paranenud tehniline seisukord, suurenenud väärtus).
• Kui selline „oluliselt parendatud“ ehitis müüakse ühe aasta jooksul pärast taaskasutusele võtmist, on tegemist maksustatava käibega.
• Esmane kasutuselevõtt – hetk, mil ehitis muutub kasutatavaks, näiteks väljastatakse kasutusluba.

Praktiline näide:

• Ehitise renoveerimine lõpetati 01.03.2024 ja võeti kasutusele samal päeval. Kui see ehitis müüakse enne 01.03.2025, on tegu maksustatava käibega.
  
  

Sisendkäibemaksu arvestus muutub

Muudatuse sisu:

• Kehtiv kord võimaldab põhivara ja muu vara soetamisel sisendkäibemaksu maha arvata esialgse prognoosi alusel, kus hiljem tehakse korrigeerimisi vastavalt tegelikule kasutusele.
• Alates 01.01.2025 tuleb kogu sisendkäibemaks kohe ümber arvutada vastavalt esmasele kasutusele, milleks vara või teenus kasutusele võetakse.

Praktiline mõju:

• Põhivara soetamisel tuleb esialgne otsus langetada hoolikalt, sest ümberhindamise võimalused muutuvad piiratumaks.
• Kui vara kasutatakse alguses maksuvaba tegevuse jaoks, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata isegi juhul, kui hiljem hakatakse seda vara maksustatava käibe tarbeks kasutama.
  
  

Ettevõtte tulumaks

Maksumäära tõus

Alates 1. jaanuarist 2025: ettevõtte tulumaks on 22/78 (efektiivne maksumäär 28,21%).

• Dividendide 14/86 maksumäär ja 7% kinnipidamismaks muutuvad kehtetuks.
  

Erisoodustused ja hüvitised

Sõiduautode erisoodustuse maksutõus

Taust ja arvutus:

Kui tööandja võimaldab töötajal kasutada ettevõtte sõiduautot isiklikeks sõitudeks, loetakse see erisoodustuseks, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Erisoodustuse väärtus sõltub auto mootori võimsusest kilovattides (kW) ning kehtivast maksumäärast.

2024. aastal:
Erisoodustuse hind määrati valemiga: 1,96 × 20/80 = 0,49 € kW kohta.

2025. aastal:
Seoses ettevõtte tulumaksu tõusuga muutub valem järgmiseks: 1,96 × 22/78 ≈ 0,5528 € kW kohta.

Näide: kui ettevõtte sõiduauto mootori võimsus on 110 kW, siis erisoodustuse maksuarvestus on järgmine:

Tulemus: 2025. aastal suureneb erisoodustuse maksustatav summa 6,91 € võrra kuus 110 kW mootori võimsusega sõidukite puhul. Suurem võimsus toob kaasa veelgi suurema maksukoormuse.

Välislähetuse päevaraha tõus

Maksuvaba päevaraha eesmärk:
Päevaraha on töötajale välislähetuse kulude katteks makstav summa, mis on maksuvaba kuni teatud piirini.

2024. aastal:
Maksuvaba välislähetuse päevaraha oli kuni 50 € päevas (esimesed 15 päeva), peale seda kuni 32 € päevas

2025. aastal:
Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb kuni 75 € päevas (esimesed 15 päeva), peale seda kuni 40 € päevas

Näide: kui töötaja viibib tööandja korraldatud välislähetusel 5 päeva, siis tööandja kulude maksuvabastuse arvestus on järgmine:

Tulemus: Välislähetuse päevaraha suureneb 2025. aastal 125 € võrra 5 päeva lähetuse korral.

Isikliku sõiduauto hüvitis

Taust ja eesmärk:
Kui töötaja kasutab oma isiklikku sõiduautot tööandja huvides tööülesannete täitmiseks, võib tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale kulud. Hüvitise suurus sõltub läbitud kilomeetrite arvust ja kehtivast hüvitise määrast.

2024. aastal:
Hüvitise määr oli 0,3 € kilomeetri kohta, kuni 335 € kuus.

2025. aastal:
Hüvitise määr tõuseb 0,5 € kilomeetri kohta, kuni 550€ kuus.

Näide: kui töötaja sõidab oma isikliku sõiduautoga tööülesannete täitmiseks 500 km kuus, siis hüvitise arvestus on järgmine:

Tulemus: Hüvitise summa suureneb 100 € võrra kuus sama sõidukilometraaži korral.

Maksimaalne maksuvaba määr isikliku sõiduauto hüvitamiseks tööülesannete täitmisel on 2025. aastal kuni 550 € kuus.

Tingimused:

• Hüvitis on maksuvaba, kui tööandja peab sõidupäevikut, mis kajastab sõidud tööülesannete täitmisel.
• Maksuvabalt võib hüvitada 0,5 € kilomeetri kohta, kuid summa ei tohi ületada 550 € kuus, ületav hüvitise osa maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Arvutusnäide:

Kui töötaja sõidab tööülesannete täitmisel 1 100 km kuus:

• 1 100 km × 0,5 € = 550 € (maksimaalne maksuvaba hüvitis).
  
  

Terviseedendamise kulud

Praegu on ettevõtlusega seotud kuludena lubatud arvestada ainult neid kulutusi, mis on otseselt ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.

Alates 1. jaanuarist 2025 laieneb maksuvabade terviseedendamise kulude nimekiri, hõlmates lisaks ka massaaži, hambaravi, toitumisnõustamist ja psühholoogilist ravi, et toetada töötajate heaolu veelgi mitmekülgsemalt.

Koondtabel

Üksikisiku tulumaks

Maksumäär ja maksuküür

Tulumaksumäär tõuseb

• 2024. aastal kehtib üksikisiku tulumaksumäär 20%.
• 2025. aastast tõuseb tulumaksumäär 22%-ni.

Näide: kui inimese maksustatav tulu kuus on 2 000 €, siis tulumaksuarvestus on järgmine:

Tulemus: 2025. aastal suureneb tulumaksu summa 40 € võrra kuus, kui maksustatav tulu on 2 000 €.

Maksuküüru kaotamise edasilükkamine

Eestis kehtiv "maksuküür" ehk maksuvaba tulu vähenemine kõrgema sissetuleku korral ei kao 2025. aastal, kuigi algselt oli see kavandatud. Maksuküüru kaotamine lükatakse edasi aastasse 2026.

2024–2025. aastal kehtib järgmine süsteem: maksuvaba tulu sõltub inimese sissetulekust:

Maksuvaba tulu määr

2025. aastal jääb maksuvaba tulu maksimaalseks piirmääraks 654 € kuus (ehk 7 848 € aastas), mis kehtib ainult madalama sissetulekuga isikutele.

Näide maksuvaba tulu arvestamiseks:

Mootorsõidukimaks ehk automaks

Mootorsõidukimaks ehk automaks on maks, mis rakendub sõiduautodele ja teistele mootorsõidukitele ( nagu kaubikud; mootorrattad ja mopeedid; maastikusõidukid; ratastel traktorid), vastavalt nende tehnilistele omadustele ja vanusele. See maks on osa riigi strateegiast, mille eesmärgiks on vähendada keskkonnamõjusid, suurendada maksutulusid ja suunata inimesi keskkonnasõbralikemate valikute poole. Maks koosneb kahest peamisest komponendist: aastamaks ja registreerimistasu.

Aastamaks

Aastamaks on perioodiline maks, mida tuleb tasuda igal aastal ning see arvutatakse kolme põhilise näitaja alusel: CO₂ heitkogus (v.a täiselektriliste sõidukid), sõiduki mass ja vanus.

Registreerimistasu

Registreerimistasu on ühekordne tasu, mida tuleb maksta sõiduki esmaregistreerimisel või omanikuvahetuse korral. See maks sõltub samuti sõiduki CO₂ heitkogusest, massist ja vanusest.

• Esmaregistreerimine: Kui ostetakse uus sõiduk või imporditakse see välismaalt, tuleb tasuda registreerimistasu.

• Omanikuvahetus: Kui sõiduk vahetab omanikku, tuleb uuel omanikul maksta tasu koos auto registrisse kandmisega (v.a juhul kui registreerimistasu on juba tasutud).

Tähtajad

Mootorsõidukimaksu tasumisel tuleb järgida kindlaid tähtaegu:

• Maksuteadete saatmine: esimesed ametlikud maksu teated saadetakse välja 15. veebruaril 2025. Maksuteates on toodud informatsioon makstava summa, arvutusmeetodite ja tasumise tähtaja kohta.
• Aastamaksu tasumise tähtajad: aastamaks tuleb tasuda kahes osas:
  • 15. juuni – esimene makse
  • 15. detsember – teine makse

Julgeolekumaks

Julgeolekumaks on ajutine maksumeede, mis on kehtestatud aastateks 2025–2028 eesmärgiga tugevdada riigi kaitsevõimet ja suurendada julgeoleku tagamiseks vajalikke ressursse. Maks koosneb kolmest põhikomponendist, mis mõjutavad nii tarbimist, üksikisikute tulusid kui ka äriühingute kasumeid. Selle eesmärk on hajutada koormust laiemalt kogu majandusele, et tagada kaitsekulutuste jätkusuutlik rahastamine.

Julgeolekumaksu komponendid:

2% lisamaks käibemaksule alates 1. juulist 2025

• Tegemist on tarbimispõhise maksuga, mis rakendub olemasolevale käibemaksule. Kui käibemaks on 22%, siis koos julgeolekumaksuga muutub efektiivseks määraks 24%. 
• Kohaldamisala: lisamaks rakendub kõikidele kaupadele ja teenustele, millele kehtib standardne käibemaksumäär.  2024. aastal kehtestatud pikaajaliste lepingute üleminekumeede lõppeb 1. juulist 2025.
• Eesmärk: lisatulu kiire genereerimine läbi tarbimise, sest tarbimismaksude kaudu kogutakse maksuraha proportsionaalselt elanikkonna kulutustega.

Näide: Kui kaup maksab ilma maksudeta 100 eurot:

• Tavapärase 20% käibemaksuga lõpphind: 120 eurot.
• Julgeolekumaksuga (2% juurde): 2% lisandub maksustatavale osale ehk lisaks 2 eurot → lõpphind: 122 eurot.

2% maksu äriühingute kasumist alates 2026

Ettevõtte tulumaks rakendub ettevõtete kasumile, mis on maksustatav kasum peale kulude mahaarvamist. Kohaldatakse kõikidele äriühingutele, kellel on maksustatav kasum. Maksustatav kasum määratakse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud kasumi alusel. Kahjumi korral maksukohustust ei teki. Varasematest perioodidest pärit kahjumeid ei ole võimalik edasi kanda. Julgeolekumaksu puhul realiseerimata kasum kuulub samuti maksustamisele majandusaasta lõpus, kuna see on kajastatud raamatupidamise kasumina, tavapäraselt realisserimata kasumit ei maksustata enne, kui vara müüakse ja kasum realiseerub.

Julgeolekumaksu maksubaasist jäetakse välja: dividendid, mis on makstud juba julgeolekumaksuga maksustatud kasumist või on maksustatud juba välisriigis (dividendi saajal on vähemalt 10% osalus dividendi makstavas ettevõttes). Residendist äriühingu välisriigis püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasum. 

Maksustamisperiood ja aruandlus: maksustamisperiood vastab ettevõtte majandusaastale. Maksu- ja Tolliametile tuleb esitada deklaratsioon majandusaastal teenitud maksustatava kasumi kohta hiljemalt järgmise majandusaasta 9. kuu 10. kuupäevaks. Maks tasutakse samaks kuupäevaks.

Avansilised maksed: maksukohustuslased peavad tegema avansilisi makseid iga kvartali viimase kuu 10. päevaks.

Antud muudatus nõuab ettevõtetelt tähelepanu raamatupidamisarvestusele ning täpset maksude planeerimist.

Näide:

Kui ettevõtte maksustatav kasum on 100 000 eurot aastas:

2% maks: 100 000 x 0,02 = 2000 eurot aastas.

Julgeolekumaksu eesmärk: julgeolekumaksu põhieesmärk on tugevdada riigi kaitsevõimet ja tagada täiendav rahastus julgeolekuvajaduste katmiseks. Selle taustaks on:

• Kasvavad kaitsekulud: Turvalisuse tagamiseks on vaja suurendada investeeringuid riigi kaitsevõimesse, sealhulgas kaitsejõudude arendamisse, relvastusse ja infrastruktuuri.
• Rahvusvaheline julgeolekuolukord: Muutuv geopoliitiline olukord nõuab riigilt täiendavat valmisolekut ja kulutusi.

Eesootavad maksumuudatused on mahukad ja mõjutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Hinnake oma finantsstrateegia ja eelarve üle, et olla valmis muutusteks. Varakult planeerides on võimalik nende mõjusid paremini juhtida ja optimeerida maksukohustusi.