Organisatsiooni juhatus seisab tihti küsimuse ees: kas meie põhikiri kohustab revisjoni läbi viima või on see vabatahtlik valik? Vastus sõltub organisatsiooni juriidilisest vormist, põhikirja sõnastusest ja sidusrühmade ootustest. Korrektne raamatupidamine on iga revisjoni eduka läbimise eeldus olenemata sellest, kas revisjon on kohustuslik või vabatahtlik.
Selles artiklis selgitame, millest revisjoni kohustus tekib, millal on see põhikirjaga ette nähtud ja millal tasub revisjoni teha ka siis, kui otsest kohustust ei ole. E-Raamatupidamine24 meeskonnana jagame soovitusi, kuidas hinnata oma organisatsiooni vajadust revisjoni järele ja kuidas selleks korrektselt ette valmistuda.
Revisjoni kohustuse allikas erineb põhimõtteliselt auditi ja ülevaatuse kohustusest. Audit ja ülevaatus on reguleeritud audiitortegevuse seadusega ning kohustus tekib majandusnäitajate piirmäärade ületamisel. Revisjoni kohustus tekib aga organisatsiooni põhikirjast, mis on organisatsiooni enda kehtestatud dokument.
See erinevus on oluline, kuna auditi ja ülevaatuse kohustus kehtib organisatsioonile olenemata põhikirja sõnastusest. Revisjoni kohustus kehtib ainult siis, kui põhikiri seda otseselt ette näeb. Organisatsioon saab revisjoni kohustust põhikirja muutmisega lisada või eemaldada.
Eesti seadusandlus ei sätesta otseselt, et MTÜ, SA või KÜ peab revisjoni läbi viima. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 34 viitab järelevalve organile, kuid ei kohusta revidenti valima. Kohustus tuleneb põhikirjast.
Kui põhikiri näeb ette revidendi või revisjonikomisjoni, on revisjon kohustuslik. Kui põhikiri seda ette ei näe, ei ole revisjon formaalselt kohustuslik. See ei tähenda, et revisjon oleks kasutu. Paljudel juhtudel on vabatahtlik revisjon mõistlik sisekontrolli vahend.
Samas tuleb arvestada, et põhikirja muutmine nõuab üldkoosoleku otsust. Kui revisjon on põhikirjas ette nähtud, ei saa juhatus seda omal käel tühistada. Revisjoni ärajätmine nõuab põhikirja muutmist üldkoosoleku kvalifitseeritud häälteenamusega.
Audiitorkogu on koostanud arvestusalase revisjoni läbiviimise juhendi, mis annab soovitusliku raamistiku revisjoni läbiviimiseks. See juhend ei ole kohustuslik, kuid professionaalsed revidendid järgivad seda praktikas.
Juhend sätestab revisjoni põhietapid: planeerimine, kontrolltoimingud ja kokkuvõtte koostamine. Nende etappide järgimine tagab, et revisjon on süsteemne ja tulemused usaldusväärsed.
Oluline on märkida, et revisjon ei asenda auditit ega ülevaatust. Kui organisatsiooni majandusnäitajad ületavad audiitortegevuse seaduses sätestatud piirmäärasid, tekib auditi või ülevaatuse kohustus olenemata sellest, kas põhikiri näeb ette revisjoni.
Kehtivate seaduste kohaselt on auditi piirmäärad alates 2024. aasta alguse majandusaastatele järgmised: müügitulu 5 miljonit eurot, varad 2,5 miljonit eurot ja 50 töötajat (vähemalt kaks ületavad). Ülevaatuse piirmäärad on vastavalt 2 miljonit, 1 miljon ja 24 töötajat. Veenduge, et kontrollite ajakohaseid nõudeid, kuna piirmäärad võivad tulevikus muutuda.
Organisatsioon, kellele kehtib auditi kohustus, võib samal ajal viia läbi ka revisjoni. Need kaks kontrollvormi ei välista teineteist, kuid täidavad erinevat funktsiooni. Audit tagab kolmandate osapoolte usalduse, revisjon annab sisemise kontrolli.
Kõige levinum revisjoni kohustuse allikas on organisatsiooni põhikiri. Enamik KÜ-de tüüppõhikirju sisaldab revisjoni sätet, mis kohustab üldkoosolekut valima revidendi või revisjonikomisjoni. MTÜ-de põhikirjades on revisjon samuti sageli ette nähtud.
Kontrollige oma organisatsiooni põhikirja järgmiste punktide osas. Kas põhikiri näeb ette revidendi või revisjonikomisjoni valimise? Kas põhikiri sätestab revisjoni läbiviimise korra ja sageduse? Kas põhikiri nõuab revidendi kokkuvõtte esitamist?
Kui vastus vähemalt ühele neist küsimustest on jaatav, on revisjon teie organisatsioonis kohustuslik. Revisjon tuleb sel juhul läbi viia vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.
KÜ-de puhul on oluline teada, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) annab korteriomanikele õiguse nõuda juhatuselt teavet ja tutvuda dokumentidega. Revisjon on üks vahend selle õiguse teostamiseks.
SA-de puhul on struktuur erinev: sihtasutusel puuduvad liikmed ja üldkoosolek. Järelevalvefunktsiooni täidab nõukogu. SA põhikiri võib siiski ette näha revidendi määramise, mis annab nõukogule täiendava kontrollvahendi juhatuse finantsmajandusliku tegevuse hindamiseks. SA puhul määrab revidendi üldjuhul nõukogu, mitte üldkoosolek.
Praktikas on levinud olukord, kus põhikiri näeb revisjoni ette, kuid pädevat organit (üldkoosolek MTÜ-s ja KÜ-s, nõukogu SA-s) ei ole revidenti valinud. Sellisel juhul on revisjon formaalselt kohustuslik, kuid jääb täitmata. Juhatus peaks selle olukorra lahendamiseks esitama pädevale organile ettepaneku revidendi valimiseks.
Oluline on märkida, et revidendiks ei tohiks olla organisatsiooni juhatuse liige ega raamatupidaja, kuna neil puudub vajalik sõltumatus. See tuleneb hea tava põhimõttest ja Audiitorkogu juhendist, mitte otsesest seaduse keelust. Kui organisatsiooni liikmete hulgast ei leidu sobiva pädevusega revidenti, tasub kaaluda professionaalse revisjoniteenuse sisseostmist.
Lisaks põhikirjast tulenevale kohustusele võib revisjoni vajadus tuleneda ka üldkoosoleku otsusest. Isegi kui põhikiri ei näe otseselt revisjoni ette, võib üldkoosolek otsustada revisjoni läbiviimise konkreetse majandusaasta kohta.
Liikmete ootused on oluline tegur. Kui organisatsiooni liikmed esitavad küsimusi raha kasutamise kohta, soovivad ülevaadet juhatuse tegevusest või on tekkinud usalduse puudujääk, on revisjon praktiline vahend nende ootuste rahuldamiseks.
KÜ-des tekivad küsimused sageli remondifondide kasutamise, juhatuse tasude ja kommunaalkulude jaotamise kohta. Revisjon annab liikmetele professionaalse ülevaate ja vähendab konflikte üldkoosolekutel.
MTÜ-des ootavad annetajad ja rahastajad sageli kinnitust, et vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt. SA-de puhul võib nõukogu tellida revisjoni juhatuse tegevuse kontrollimiseks. Revisjon täidab seda funktsiooni sisemise kontrolli tasandil, kuigi formaalne sihtotstarbelisuse kontroll võib nõuda ka auditit olenevalt rahastaja nõuetest.
Veenduge, et teie organisatsioon arvestab liikmete või nõukogu ootustega. Revisjoni ärajätmine olukorras, kus sidusrühmad seda ootavad, võib kahjustada usaldust juhatuse vastu ja tekitada konflikte.
Eriti KÜ-des võib usalduse puudumine viia juhatuse tagasikutsumise taotlusteni. Regulaarne ja kvaliteetne revisjon aitab selliseid olukordi ennetada ning annab juhatusele võimaluse näidata, et organisatsiooni rahalisi vahendeid on kasutatud korrektselt.
Osaühingutele (OÜ) ja aktsiaseltsidele (AS) ei ole revisjon seadusega ette nähtud. Äriühingute kontrollkohustus on reguleeritud audiitortegevuse seadusega, mis sätestab auditi ja ülevaatuse piirmäärad.
Samas võivad osanikud põhikirjaga kehtestada sisekontrolli mehhanismi, mis toimib revisjonina. See on praktiline lahendus väiksemates osaühingutes, kus audit ei ole kohustuslik, kuid osanikud soovivad juhatuse tegevust perioodiliselt kontrollida.
Revisjon on mõistlik osaühingus, kus on mitu osanikku ja juhatus ei koosne omanikest. Sellisel juhul annab revisjon osanikele ülevaate juhatuse tegevusest ilma auditi kuluta.
Äriseadustiku paragrahvid 166 ja 168 annavad osanikele teabenõudeõiguse, kuid revisjon pakub süsteemsemat kontrolli. Teabenõudeõigus võimaldab üksikuid dokumente kontrollida, revisjon annab aga tervikliku ülevaate kogu majandusaasta finantsmajandusliku tegevuse kohta.
Ka organisatsioonides, kus põhikiri revisjoni ette ei näe, on revisjon mõistlik, kui liikmed soovivad suuremat läbipaistvust. See kehtib eriti MTÜ-de puhul, kus liikmemaksud ja annetused moodustavad olulise osa tuludest.
Vabatahtlik revisjon suurendab usaldust juhatuse vastu ja näitab, et juhatus on valmis oma tegevust kontrollida laskma. See on tugev signaal liikmete, annetajate, rahastajate ja koostööpartnerite suunas.
Vabatahtliku revisjoni tulemuseks on sama kokkuvõte, mis kohustusliku revisjoni puhul. Revident kontrollib raamatupidamise vastavust seadustele, pangasaldode õigsust, nõuete ja kohustuste korrektsust ning juhatuse otsuste kajastamist. Erinevus seisneb ainult selles, et vabatahtliku revisjoni ärajätmisel puuduvad formaalsed tagajärjed organisatsioonile.
Kui teie organisatsioon kaalub vabatahtliku revisjoni tellimist, hinnake, kas raamatupidamine on piisavalt korrektne, et revisjon annaks positiivse tulemuse. E-Raamatupidamine24 aitab tagada, et teie raamatupidamine vastab kehtivatele nõuetele enne revisjoni tellimist.
Organisatsioonid, mille tehingute maht on oluliselt kasvanud, peaksid kaaluma revisjoni läbiviimist ka siis, kui see ei ole kohustuslik. Suurem maht tähendab rohkem tehinguid, keerulisemat raamatupidamist ja suuremat vigade riski.
Perioodiline kontroll aitab avastada vigu enne, kui need kumuleeruvad mitme aasta jooksul. Mida hiljem vead avastatakse, seda keerulisem ja kulukam on nende parandamine. Tagasiulatuvalt maksudeklaratsioonide korrigeerimine toob kaasa intressinõudeid maksu- ja tolliametilt.
Kasvu perioodi raamatupidamine on sageli keerulisem kui stabiilse perioodi arvestus. Uued lepingud, suuremad tehingud ja töötajate lisandumine tähendavad rohkem algdokumente ja keerulisemaid konteeringuid.
Revisjon aitab tagada, et kasvu käigus ei ole raamatupidamise kvaliteet kannatanud. Kui organisatsioon plaanib tulevikus laenu taotlemist, investorite kaasamist või avaliku sektori hangetes osalemist, on korrektne raamatupidamine ja regulaarne kontroll selleks parim ettevalmistus.
Eriti oluline on see organisatsioonidele, kelle majandusnäitajad lähenevad auditi või ülevaatuse piirmääradele. Revisjon aitab sellisel juhul valmistuda üleminekuks kõrgema taseme kontrollile ja tagada raamatupidamise korralduse vastavuse kõrgematele nõuetele.
MTÜ-d ja SA-d, kes saavad projektitoetusi, peaksid kaaluma revisjoni ka siis, kui põhikiri seda otseselt ei nõua. Revisjoni käigus saab kontrollida projektikulude sihtotstarbelisust ja aruandluse korrektsust.
Mõned rahastajad nõuavad eraldi projektiauditit, kuid revisjon pakub täiendavat sisekontrolli, mis aitab avastada probleeme enne rahastaja kontrolli. See vähendab riski, et rahastaja avastab olulisi puudusi.
Revisjon on mõistlik ka siis, kui organisatsioon on vahetanud raamatupidajat või raamatupidamisteenuse pakkujat. Uue raamatupidaja poolt üle võetud arvestuse kontroll annab juhatusele kindluse, et üleminek on läinud korrektselt.
Samuti tasub revisjoni kaaluda, kui organisatsiooni raamatupidamises on olnud probleeme. Varasemalt avastatud vead, puudulikud dokumendid või maksuameti tähelepanekud on signaalid, et süsteemne kontroll on vajalik.
E-Raamatupidamine24 aitab organisatsioonidel raamatupidamise korrastamisega, mis on revisjoni eduka läbimise eeldus. Ebakorrektsed kanded parandatakse, puudulikud dokumendid täiendatakse ja pearaamat viiakse vastavusse tegeliku finantsseisuga.
Järgige neid samme, et hinnata revisjoni vajadust teie organisatsioonis:
Kui vähemalt ühe sammu tulemus viitab revisjoni vajadusele, tasub seda tõsiselt kaaluda. Revisjoni kulu on üldjuhul mõistlik, eriti kui raamatupidamine on korrektselt peetud ja dokumendid kiiresti kättesaadavad.
Revisjoniteenuse hind sõltub organisatsiooni suurusest, tehingute mahust ja kontrollitavate valdkondade arvust. Väiksema KÜ või MTÜ revisjon on üldjuhul mõistliku kuluga. Mida varem dokumendid revidendile esitatakse, seda soodsam on teenuse hind.
| Kriteerium | Kohustuslik revisjon | Vabatahtlik revisjon |
|---|---|---|
| Allikas | Põhikiri või pädeva organi otsus | Juhatuse algatus või sidusrühmade soov |
| Tüüpilised organisatsioonid | KÜ-d, MTÜ-d, SA-d (põhikirja alusel) | OÜ-d, MTÜ-d (ilma põhikirja nõudeta) |
| Tagajärg ärajätmisel | Aruande kinnitamise takistus | Puudub formaalne tagajärg |
| Väärtus organisatsioonile | Kohustuse täitmine ja sisekontroll | Usalduse suurendamine ja riskide vähendamine |
Oluline on märkida, et vabatahtlik revisjon ei erine sisuliselt kohustuslikust. Kontrollivaldkonnad, dokumentide loetelu ja kokkuvõtte struktuur on samad.
Mõlemal juhul on revisjoni väärtus suurim siis, kui seda viib läbi pädev revident ja organisatsiooni raamatupidamine on korrektselt peetud. E-Raamatupidamine24 kliendid on selles osas eelisseisus, sest nende igakuine arvestus vastab jooksvalt kehtivatele nõuetele.
Kui põhikirjas ettenähtud revisjon jääb tegemata, võib see takistada majandusaasta aruande kinnitamist. MTÜ-des ja KÜ-des kinnitab aruande üldkoosolek, SA-des nõukogu. Kui põhikiri nõuab revidendi kokkuvõtet, ei saa pädev organ aruannet nõuetekohaselt kinnitada ilma selleta.
Äriregistrile aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua hoiatusi ja äärmisel juhul sundlõpetamise menetluse algatamise. Revisjoni ärajätmine tekitab seega kaudse riski organisatsiooni jätkusuutlikkusele.
Juhatuse liikmed vastutavad organisatsiooni korrektselt juhtimise eest vastavalt äriseadustikule ja mittetulundusühingute seadusele. Revisjoni põhikirjast tuleneva kohustuse täitmata jätmine võib viidata hoolsuskohustuse rikkumisele.
E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on iga revisjoni ladusa läbimise eeldus.
Meie raamatupidamise täisteenus hõlmab igakuist arvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistava nõuetele.
Lisaks pakub E-Raamatupidamine24 tuge raamatupidamise sise-eeskirjade koostamisel. Raamatupidamise seadus nõuab sise-eeskirju igalt raamatupidamiskohustuslaselt.
Meie kogemus näitab, et organisatsioonid, kelle raamatupidamine on professionaalselt korraldatud, läbivad revisjoni kiiremini ja vähemate tähelepanekutega.
Kontrollige esmalt oma organisatsiooni põhikirja. Kui põhikiri näeb ette revidendi või revisjonikomisjoni, on revisjon kohustuslik enne majandusaasta aruande kinnitamist. Seda kohustust ei saa juhatus ise muuta ilma üldkoosoleku (MTÜ, KÜ) või nõukogu (SA) otsuseta.
Kui põhikiri revisjoni ette ei näe, hinnake sidusrühmade ootusi ja organisatsiooni riskiprofiili. Vabatahtlik revisjon annab organisatsioonile sama väärtust kui kohustuslik kontroll.
Pidage meeles, et revisjon ei asenda auditit ega ülevaatust. Kui teie organisatsiooni majandusnäitajad ületavad audiitortegevuse seaduses sätestatud piirmäärasid, tekib auditi või ülevaatuse kohustus olenemata revisjonist.
E-Raamatupidamine24 pakub raamatupidamise täisteenust, mis tagab nõuetekohase arvestuse ja aruandluse. Meie teenused hõlmavad igakuist raamatupidamist, palgaarvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu oma organisatsiooni raamatupidamise ja revisjoniks ettevalmistumise kohta.
Revisjon ei ole Eestis seadusega kohustuslik. Kohustus tuleneb organisatsiooni põhikirjast. Seadus reguleerib auditit ja ülevaatust, mille kohustus tekib majandusnäitajate piirmäärade ületamisel vastavalt audiitortegevuse seadusele.
Lugege oma organisatsiooni põhikirja lõigud, mis käsitlevad järelevalvet, kontrolli ja revidenti. Kui põhikiri mainib revidenti, revisjonikomisjoni või revisjoni läbiviimist, on see kohustuslik. Põhikirja muutmine nõuab üldkoosoleku (MTÜ, KÜ) või nõukogu (SA) otsust.
Juhatus ei saa revisjoni kohustust omal käel tühistada. Revisjoni kohustus tuleneb põhikirjast, mille muutmine nõuab pädeva organi otsust.
Sisuliselt ei erine. Kontrollivaldkonnad, dokumentide loetelu ja kokkuvõtte struktuur on samad. Erinevus seisneb kohustuse allikas ja tagajärgedes revisjoni ärajätmisel.
E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase igakuise raamatupidamise, mis on revisjoni ladusa läbimise eeldus. Korrektne pearaamat, ajakohased algdokumendid ja nõuetele vastavad aruanded muudavad revisjoniprotsessi kiiremaks.
Revisjon ei asenda auditit ega ülevaatust. Audit on sõltumatu vandeaudiitori kindlustandev töövõtt. Revisjon on organisatsioonisisene kontroll. Kui majandusnäitajad ületavad audiitortegevuse seaduse piirmäärasid, tuleb audit läbi viia olenemata revisjonist.
Vabatahtlik revisjon on mõistlik, kui sidusrühmad soovivad ülevaadet juhatuse tegevusest, tehingute maht on kasvanud, rahastajad ootavad kinnitust raha kasutamise kohta või juhatus soovib sisulist tagasisidet oma tegevuse kvaliteedi kohta.