Kuidas valmistuda 2025. aasta majandusaasta aruandeks: mida kontrollida, et vältida vigasid ja ebakvaliteetset aruannet?

Majandusaasta lõpp on ettevõtte jaoks hetk, kus kõik numbrid, kohustused ja dokumendid tuleb kokku võtta. See ei ole ainult formaalsus – majandusaasta aruanne on juhatuse liikme seaduslik vastutus ning avalik dokument, mis määrab ettevõtte usaldusväärsuse nii pangas, maksuametis kui ka partnerite silmis.

Korralikult koostatud aruanne:

• tõstab usaldust investorite ja pankade seas,
• aitab saada soodsamalt liisinguid ja finantseerimist,
• vähendab maksuriske,
• ning hoiab ettevõtte juhatust isiklikust vastutusest eemal.

Ebapiisav või eksitav aruanne võib aga tuua kaasa vastupidise: usaldamatus, rahastuse tagasilükkamine, partnerite kahtlused ning isegi trahvid või registrist kustutamise risk.

Näide reaalsest elust

OÜ esitas 2024. aasta aruande, kus kasumiks kajastati üle 100 000 euro ja dividendideks plaaniti maksta 200 000 eurot.

Kõlab muljetavaldavalt – aga lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on väga kehva kvaliteediga aruandega, kus:

• Negatiivsed kohustised – bilansis olid võlad miinuses. Raamatupidamises ei saa kohustised mitte kunagi olla negatiivsed.
• Kasum ilma äritegevuseta – müügitulu oli vaid 2 000 eurot, samas kui kogu kasum tuli seotud osapoolte intressitulust (ligi 100 000 eurot). See ei näita toimivat äritegevust, vaid pigem finantsvahendust.
• Ebareaalne dividendide plaan – ettevõtte kontol oli aruande lõpus vaid 100 eurot. Sellest summast ei saa kuidagi maksta kakssada tuaht eurosid dividende.
• Dokumentide puudulikkus – aruande lisadest ei leia laenulepinguid, intressimäärade põhjendusi ega selgeid seoseid bilansi ja kasumiaruande vahel.
• Selline aruanne ei loo väärtust, vaid hoopis kahjustab ettevõtte mainet.
  
  

Mida iga ettevõte peaks kontrollima enne aasta lõppu?

1. Kontrolli majandusaasta perioodi ja aruandekohustust

• Majandusaasta määrab aruandluse aluse. Kõigepealt tuleb veenduda, milline on sinu ettevõtte majandusaasta pikkus ja millal see lõpeb. Enamikul ettevõtetel on perioodiks 01.01–31.12, kuid seadus lubab valida ka teistsuguse aruandeperioodi (nt 01.07–30.06).
• Kontrolli andmeid Äriregistrist. Äriregistri ettevõtte põhikirjast ja andmetest näed, millal ettevõte asutati ja mis on määratud majandusaasta lõpuks. See on oluline, sest aruande esitamise tähtaeg sõltub perioodi lõpust.
• Esimese aruande erisus. Kui ettevõte on asutatud aasta teises pooles, on lubatud esimese majandusaasta aruande pikkuseks kuni 18 kuud. Näiteks kui ettevõte asutati 2024. aasta septembris, võib esimese aruande esitada perioodi kohta 01.09.2024–31.12.2025.
• Aruande esitamise tähtaeg. Majandusaasta aruande peab esitama kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui majandusaasta lõpp on 31.12.2024, siis aruande esitamise tähtaeg on 30.06.2025. Kui aruannet õigeks ajaks ei esitata, võib Äriregister määrata trahvi või algatada ettevõtte kustutamismenetluse.

Miks see oluline on?

• Vale aruandeperiood võib tekitada segadust ja viia valede aruanneteni.
• Kui tähtaega ei järgita, tekivad õiguslikud ja rahalised riskid – juhatuse liikmeid võib trahvida ja ettevõtte maine saab kahjustada.
• Pangad, investorid ja partnerid kontrollivad tihti Äriregistri andmeid – kui aruanded on esitamata või tähtaeg ületatud, võib see pärssida rahastuse saamist ja koostöövõimalusi.

2. Kassajääk

• Kontrolli, et kassajääk ei oleks miinuses. Negatiivne kassajääk tähendab, et ettevõte on justkui kulutanud rohkem sularaha, kui tegelikult olemas on. See on selge raamatupidamise viga ning võib viidata ebaõigele aruandlusele või isegi maksuriskidele.
• Kui kassas on suur sularaha jääk, on oluline, kus ja kuidas raha tegelikult hoitakse (nt seifis). Liiga suur sularaha saldo tekitab maksuhalduri tähelepanu, sest tekib küsimus, kas kõik tehingud on deklareeritud ja maksustatud. Suur kassajääk võib viidata ka sellele, et raha liikumist ei ole piisavalt dokumenteeritud, mis kahjustab ettevõtte läbipaistvust. Lisaks võib suur sularaha hoidmine olla turvarisk – raha kadumise või väärkasutuse oht suureneb.
• Kassajääk peab olema realistlik ja põhjendatud. Kui see on liiga väike (miinuses) või liiga suur (ebaproportsionaalne), tekib risk, et aruannet peetakse ebausaldusväärseks ning see võib kaasa tuua maksuametilt või audiitorilt lisaküsimusi.
  
  

3. Pangasaldod ja EMTA maksusaldod

Kontrolli pangajääke

Ettevõtte raamatupidamises kajastatud pangajäägid peavad igal hetkel vastama tegelikule pangaväljavõttele.
Kui pearaamatus ja pangakontol olevad summad ei klapi, viitab see raamatupidamise vigadele (nt sidumata maksed, topeltkirjed või ajaliselt valesti kajastatud tehingud).
Ebakõla võib tekitada ka olukorra, kus aruande järgi on ettevõttel rohkem või vähem raha, kui tegelikult pangas olemas – see aga moonutab finantsaruannet ja võib tekitada vale pildi ettevõtte likviidsusest.

Kontrolli EMTA maksusaldosid

• Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetes olevad saldod (nt tasumata käibemaks, tööjõumaksud, ettemaksukonto jääk) peavad ühtima pearaamatus kajastatud numbritega.
• Kui esineb erinevus, tuleb see põhjendada või korrigeerida – näiteks kas on unustatud mõni deklaratsioon, esitatud valed andmed või on pearaamatus kajastatud makse vale kuupäevaga.
• Oluline on ka EMTA ettemaksukonto jäägi kontroll – kui seal on raha, kuid pearaamatus seda ei näidata, võib jääda mulje, et ettevõttel on kohustusi rohkem, kui tegelikult.

Miks see oluline on?

• Pangajääk on üks peamiseid kontrollpunkte audiitoritele, pankadele ja partneritele. Kui aruande pangajäägid ei klapi kontoväljavõtetega, kaob kiiresti usaldus kogu aruande vastu.
• Maksusaldode erinevused võivad tuua kaasa maksuhalduri tähelepanu, trahvid ja intressid.
• Juhatuse liige vastutab selle eest, et kõik maksud oleksid õigesti deklareeritud ja tasutud – see on üks suuremaid seaduslikke riske, mida hooletu arvestus võib kaasa tuua. 

4. Ostjate ja tarnijate saldod

Müügiarved (ostjate saldod)

• Kõik esitatud müügiarved peavad kajastuma pearaamatus ostjate võlgnevustena.
• Kui pearaamatu saldo ja arvete nimekiri ei klapi, võib olla tegemist sidumata laekumise, topeltkande või valesti kajastatud arvega.
• Kui ostjate saldodes on pikalt vanu tasumata arveid, tuleb juhatusel hinnata, kas need on reaalselt laekuvad või tuleks need kanda lootusetuks nõudeks (muidu näidatakse varasid, mida tegelikult ei ole).

Ostuarved (tarnijate saldod)

• Kõik tasumata ostuarved peavad kajastuma pearaamatus tarnijate kohustustena.
• Kui saldo ei klapi, võib olla tegemist tasumata jäänud arvete unustamise, maksete sidumata jätmise või vigase raamatupidamiskandega.
• Vanad ja aegunud tarnijate võlad tuleb samuti üle vaadata – kui kohustust tegelikult enam ei ole, tuleb see raamatupidamises korrigeerida.

Kontrollimine

• Aasta lõpus tuleb võrrelda pearaamatu saldosid müügi- ja ostuarvete analüütikaga.
• Kui tekib erinevus, tuleb see üles leida algusest peale – st kontrollida eelnevaid perioode ja tuvastada, kus viga tekkis. Ainult nii saab saldod usaldusväärseks.

Miks see oluline on?

• Kui ostjate ja tarnijate saldod ei klapi, ei anna bilanss õiglast pilti ettevõtte finantsseisust.
• Liiga optimistlik ostjate saldo (näiteks kui sinna jäävad kinni lootusetud arved) suurendab varasid kunstlikult ja võib jätta vale mulje, et ettevõttel on rohkem raha tulemas, kui tegelikult.
• Liiga suured või valesti näidatud tarnijate võlad võivad aga moonutada kohustuste tegelikku mahtu.
• Audiitorid, investorid ja pangad vaatavad seda näitajat eriti tähelepanelikult – kui numbrid ei ole korrektsed, väheneb usaldus kogu aruande vastu. 

5. Põhivarad ja amortisatsioon

Põhivarade arvelevõtt

• Kõik ettevõtte soetatud põhivarad (nt masinad, seadmed, arvutid, sõidukid, kinnisvara) peavad olema õigel ajal ja õiges väärtuses arvele võetud.
• Põhivara kajastamata jätmine tähendab, et kulud on valesti näidatud (korraga kuluna, mitte vara jaotatava kuluna) ning bilanss ei kajasta ettevõtte tegelikku varalist seisu.
• Kontrolli, et ostuarvetelt soetatud vara ei oleks kogemata kajastatud jooksvate kulude all.

Amortisatsiooni arvestamine

• Põhivarade väärtus jaotatakse kuludesse järk-järgult läbi amortisatsiooni, vastavalt vara kasutuseale.
• Amortisatsiooni määr peab olema kooskõlas seaduse ja ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega.
• Kui amortisatsiooni ei arvutata või seda tehakse valesti, kajastuvad ettevõtte kasum ja varad moonutatult – kasum võib olla kunstlikult suurem ja varad tegelikust väärtuslikumad.

Dokumenteerimine

• Kõigi põhivarade kohta peab olema olemas ostuarve ja vajadusel ka lepingud (nt liisingulepingud).
• Amortisatsiooni arvutused peavad olema dokumenteeritud ja auditeeritavad – juhatus peab suutma vajadusel põhjendada, miks just sellist arvestusmeetodit kasutati.

Miks see oluline on?

• Põhivarad on sageli ettevõtte suurim varaartikkel. Kui need on valesti või puuduvalt kajastatud, võib kogu bilanss olla eksitav.
• Vale amortisatsioon mõjutab otseselt kasumit – see võib näidata ettevõtet kasumlikumana või kahjumlikumana, kui see tegelikult on.
• Pankadele ja investoritele on oluline näha, et ettevõtte varad ja kohustused on korrektselt dokumenteeritud – näiteks liisinguga soetatud autod või seadmed peavad olema õigesti bilansis kajastatud. 

6. Varude kontroll

Varude olemasolu ja arvestus

• Kui ettevõttel on ladu (tooraine, materjalid, valmistooted või kaubaartiklid), tuleb aasta lõpus läbi viia lao inventuur. Inventuuri käigus võrreldakse füüsilist kauba kogust raamatupidamises kajastatud saldodega.
• Kui ettevõttel tegelikult ladu ei ole, kuid raamatupidamises on varudesse summasid kantud, on tegemist vigase kajastusega, mis tuleb ümber klassifitseerida (nt kanda kuludesse).

Inventuuri tulemuste kajastamine

• Kui inventuuri käigus avastatakse erinevusi (puudujääke või ülejääke), tuleb need raamatupidamises korrektselt kajastada.
  Puudujääk võib viidata kauba kadumisele, vargusele või valesti sisestatud arvetele. Liigne saldo aga sellele, et arve on sisestatud, kuid tegelikult kaupa ei ole või on see juba kuludesse kantud.

Varude hindamine

• Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb varusid hinnata soetusmaksumuse või neto realiseerimisväärtuse alusel, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
• Kui kaupu ei ole võimalik enam müüa või need on riknenud, tuleb teha allahindlus ja kanda vastav kulu kasumiaruandesse.

Miks see oluline on?

• Varude näitamine bilansis tähendab, et ettevõttel on reaalselt müüdavat kaupa või tootmises kasutatavat materjali. Kui seda tegelikult ei ole, on bilanss eksitav ja ebausaldusväärne.
• Varude vale kajastus suurendab varasid kunstlikult ja võib jätta mulje, et ettevõtte majanduslik seis on parem, kui see tegelikult on.
• Pankadele, investoritele ja audiitoritele on oluline, et varud oleksid reaalselt olemas ja õiglaselt hinnatud – vastasel juhul võib ettevõtte krediidivõimekus või usaldusväärsus kannatada. 

7. Seotud osapoolte tehingud

Kes on seotud osapooled?

Seotud osapoolteks loetakse juhatuse ja nõukogu liikmeid, olulise osalusega omanikke ning nende lähisugulasi või ettevõtteid, mis on nende olulise mõju all. Näiteks omaniku teine äriühing, kust ta laenu võtab või kuhu ta laenu annab, kuulub samuti seotud osapoolte hulka.

Laenud seotud osapooltega

• Kui ettevõte annab seotud isikule laenu, tuleb see dokumenteerida kirjaliku laenulepinguga, kus on kirjas intressimäär, tagasimakse tingimused ja tähtaeg.
• Sama kehtib ka siis, kui seotud isik annab ettevõttele laenu. Ka see peab olema kajastatud lepinguga ja bilansis õigel kontol.
  Intressid peavad olema arvestatud vastavalt kokkuleppele ja need kajastatud kasumiaruandes. Intressita laenud võivad maksuametile tunduda varjatud kasumi jaotamisena või turutingimuste rikkumisena.

Tehingute läbipaistvus

Kõik tehingud seotud isikutega peavad olema selgelt nähtavad majandusaasta aruande lisades. Seal tuleb ära näidata saldod (nõuded ja kohustused) ning tehingute iseloom.
Kui selgitused puuduvad, võib jääda mulje, et ettevõte varjab midagi – see vähendab aruande usaldusväärsust.

Tüüpilised vead seotud osapoolte puhul:

* Laenude dokumenteerimata jätmine (pole lepinguid).

* Intresside mittearvestamine või ebaõige arvestamine.

* Omanike kulude kajastamine ettevõtte arvel (nt isiklikud ostud ettevõtte kontolt).

* Ebamõistlikult suured või null-intressiga tehingud, mis ei vasta turutingimustele.

Miks see oluline on?

• Maksuhaldur jälgib eriti tähelepanelikult seotud osapoolte tehinguid, sest just siin tekib kõige rohkem maksupettuste ja varjatud kasumi jaotamise riske.
• Investorid ja pangad hindavad, kas ettevõte on juhitud läbipaistvalt – kui seotud osapoolte tehingud on kaootilised või varjatud, väheneb usaldus koheselt.
• Juhatuse liikme jaoks tähendab see ka isiklikku vastutust – kui tehingud on dokumenteerimata või ebaselged, võib maksuamet nõuda vastutust juhatuselt, mitte ainult ettevõttelt.

8. Liisingud ja muud kohustused

Liisingute (kapitalirent ja kasutusrent) kajastamine

• Kui ettevõttel on sõidukeid, masinaid või muud vara soetatud liisinguga, peab see olema korrektselt bilansis kajastatud.
• Kapitalirendi puhul kajastatakse vara ettevõtte põhivarana ja vastav kohustus kohustuste poolel.
• Kasutusrendi puhul kajastatakse kulud jooksvalt, kuid ka siis peab olema dokumentatsioon ja ülevaade olemas.

Lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste jaotus

• Aasta lõpus tuleb kõik liisingulepingud üle vaadata ja kontrollida, kui palju kohustust kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal.
• See osa tuleb bilansis eraldi näidata lühiajalise kohustusena, ülejäänud summad pikaajaliste kohustustena.

Näiteks: kui liisingulepingu järgi tuleb 2025. aastal tasuda 6 000 eurot, siis see summa peab olema lühiajaliste kohustuste all, ülejäänud 24 000 eurot pikaajaliste kohustuste all.

Muud finantskohustused

• Sama loogika kehtib ka muude laenude ja võlakohustuste puhul (nt pangalaenud, omaniku antud laenud).
• Iga kohustuse kohta peab olema leping või maksegraafik, mis kinnitab tasumise tingimusi ja tähtaegu.

Dokumenteerimine

• Iga liisingu ja laenu kohta tuleb aruande lisades esitada vastav selgitus: lepingu number, kohustuse liik, järelejäänud tähtaeg ning seotud intressikulud.
• Kui dokumentatsioon puudub, tekib risk, et aruande andmeid peetakse ebausaldusväärseks.

Tüüpilised vead liisingute ja kohustuste puhul:

* Kõik kohustused on jäetud pikaajaliste alla (kuigi osa kuulub tasumisele järgmisel aastal).

* Puuduvad lepingud või maksegraafikud, mille alusel aruannet koostada.

* Intressikulude valesti arvestamine või täielik kajastamata jätmine.

* Kohustused on seotud osapooltega, kuid neid ei ole lisades selgitatud.

Miks see oluline on?

• Liisingu ja laenude õige kajastamine näitab, kui suur koormus on ettevõtte rahavoogudel järgmise aasta jooksul. Kui kõik näidatakse pikaajalistena, võib tekkida ekslik arusaam, et kohustused ei ole ettevõtte jaoks lähiajal olulised.
• Pangad ja liisingufirmad kontrollivad alati, kas olemasolevad kohustused on õigesti näidatud – vale kajastus võib rikkuda ettevõtte krediidireitingut.
• Kui kohustusi on palju ja need on ebaselgelt dokumenteeritud, võib juhatusele tekkida kahtlus või süüdistus ettevõtte rahanduse ebaõiges juhtimises.

9. Omanike ja juhatuse liikmete laenud

 Laen omaniku poolt ettevõttele

• Kui omanik või juhatuse liige on ettevõttele raha laenanud, tuleb see alati kirjaliku laenulepinguga dokumenteerida. Lepingus peavad olema kirjas summa, intressimäär (või intressita kokkulepe koos põhjendusega), tagasimaksetingimused ja tähtaeg.
• Kui leping puudub, tekib oht, et maksuamet käsitleb tehingut varjatud omakapitali sissemaksena või vastupidi – ettevõtte vahendite varjatud väljamaksena.

Aruandvate isikute konto miinuses

Miks see oluline on?

• Maksurisk: Kui omaniku antud laenu ei dokumenteerita, võib maksuamet pidada seda dividendiks , mis toob kaasa maksukohustuse.
• Usaldusväärsus: Pangad ja investorid vaatavad tähelepanelikult, kuidas on omanike ja juhatuse liikmete laenud kajastatud. Kui summad on suured, aga selgitusi ei ole, kaob usaldus ettevõtte vastu.
• Õiguslik vastutus: Kui juhatus ei dokumenteeri seotud isikute laene õigesti, võib see viia olukorrani, kus vastutus tekib isiklikult juhatuse liikmel.

10. Puhkusereserv

Mis on puhkusereserv?

Puhkusereserv (ehk tasumata puhkusekohustuse arvestus) näitab, kui suur on ettevõtte kohustus oma töötajatele juba teenitud, aga veel välja võtmata puhkusepäevade eest. Raamatupidamises peab see kohustus olema bilansis eraldi välja toodud.

Millal tuleb puhkusereservi arvestada?

Kui aga ettevõttes on töötajaid, tuleb igal aastal arvestada, kui palju neil on kasutamata puhkust, ja vastav summa kajastada ettevõtte kohustusena.

Kuidas arvutada puhkusereservi?

Miks see oluline on?

• Finantsseisu õigsus: Kui puhkusereservi ei näidata, on ettevõtte kohustused tegelikult suuremad, kui bilansis välja paistab. See moonutab aruannet.
• Seadusest tulenev kohustus: Puhkusetasu on töötaja seaduslik õigus. Kui seda ei kajastata, võib tekkida probleem tööinspektsiooni või audiitoriga.
• Usaldusväärsus partnerite ja pankade silmis: Kui ettevõtte aruandest selgub, et töötajatele kuuluvad kohustused on eiratud, jätab see mulje lohakast juhtimisest. 

11. Kasum, kahjum ja omakapital

Kasumiaruanne ja bilanss peavad klappima

• Aasta lõpus tuleb kontrollida, et kasumiaruandes näidatud aruandeaasta kasum või kahjum vastab täpselt bilansi vastavale reale „Aruandeaasta kasum (kahjum)“.
• Kui summad ei klapi, on tegemist raamatupidamise veaga (tüüpiliselt eelmiste perioodide kasumi/kahjumi tõstmata jätmine). Eelmiste perioodide tulemuste ülekanne.
• Kui näiteks 2024. aasta kasum ei ole bilansis kantud eelmiste perioodide kasumisse, võib 2025. aasta aruandes tekkida erinevus. Sellisel juhul tuleb teha korrigeeriv kanne:
  
  * Kui eelmisel aastal oli kasum → D (deebet) aruandeaasta kasum, K (krediit) eelmiste perioodide kasum.
  
  * Kui eelmisel aastal oli kahjum → vastupidine kanne.

Omakapitali seis

Kui ettevõte on kasumlik, suureneb ka omakapital. Kui aga ettevõte on järjest mitu aastat kahjumis, võib omakapital muutuda miinuseks. Eesti seaduste järgi on juhatus kohustatud tegutsema, kui omakapital langeb alla poole osakapitalist või muutub negatiivseks. Sellisel juhul tuleb kaaluda:

* omaniku sissemakseid,

* kasumi jaotamise piiramist,

* või ettevõtte restruktureerimist.

Tüüpilised vead kasumi ja omakapitali kajastuses:

* Kasumiaruande ja bilansi vahelised summade erinevused.

* Juhatus kuulutab dividende välja, kuigi omakapital on negatiivne või puudub piisavalt jaotamata kasumit.

* Kahjumit ei kajastata õigesti ega kanta eelmiste perioodide kahjumi reale.

* Omakapital on miinuses, aga juhatus ei tee midagi olukorra parandamiseks.

Miks see oluline on?

• Õiguslik risk: Kui omakapital on alla seadusega nõutud piiri ja juhatus ei tegutse, võib juhatuse liikmetel tekkida isiklik vastutus ettevõtte kohustuste eest.
• Usaldusväärsus pankade ja partnerite silmis: Negatiivne omakapital näitab, et ettevõte võib olla makseraskustes, mis raskendab rahastuse ja koostöö saamist.
• Dividendide maksmise piirangud: Dividende saab maksta ainult jaotamata kasumi arvelt ja siis, kui omakapital on nõutud mahus. Vale dividendide jaotus võib tuua kaasa tagasinõude omanike vastu ja maksualase vastutuse juhatusele. 

12. Selgituste lisamine aruandesse

Miks lisad on vajalikud?

Majandusaasta aruande lisad ei ole lihtsalt formaalsus – need aitavad aruande lugejal mõista numbrite taga olevat sisu. Ilma selgitusteta võib bilanss ja kasumiaruanne olla eksitav või raskesti mõistetav.

Mida tuleb lisadesse kindlasti kirja panna?

• Arvestuspõhimõtted – näiteks, kuidas on arvestatud amortisatsiooni, kuidas hinnatakse varusid, millist aruande skeemi kasutatakse.
• Seotud osapoolte tehingud – kõik laenud, intressid, tehingud omanike või nendega seotud ettevõtetega, koos summade ja iseloomu kirjeldamisega.
• Laenud ja liisingud – summad, lepingute tingimused ja järelejäänud tähtajad.
• Puhkusereserv – kuidas ja kui palju on töötajatele tasumata puhkusepäevi arvestatud.
• Maksusaldod – kui esineb erisusi või erakorralisi olukordi, tuleb need ära seletada.
• Dividendide jaotamise plaan – kui kavandatakse dividendide maksmist, tuleb selgitada, millisest kasumi osast see kaetakse.

Tüüpilised vead lisade puhul:

* Lisad on jäetud täiesti täitmata või on need liiga üldsõnalised (“Arvestuspõhimõtted: vastavalt seadusele”).

* Seotud osapoolte tehinguid ei selgitata, kuigi bilansis on suuri summasid (nt omaniku laenud).

* Lepinguid või intressimäärasid ei ole välja toodud.

* Lisades puuduvad täpsustused varude, põhivarade või maksude kohta.

Miks see oluline on?

• Usaldusväärsus: Partnerid, investorid ja pangad tahavad aru saada, kust summad tulevad. Kui lisad on sisukad ja korrektsed, loob see usaldust. Kui lisad on tühjad või puudulikud, võib kogu aruanne tunduda ebausaldusväärne.
• Õiguslik kohustus: Raamatupidamise seadus nõuab lisade esitamist. Nende puudumine või formaalne täitmine on seaduserikkumine.
• Audiitorite ja maksuameti kontroll: Just lisadest otsitakse infot selle kohta, kas ettevõte on kõike õigesti kajastanud. Ebapiisavad lisad suurendavad kontrolli riski.
• Selgus juhatusele endale: Hästi koostatud lisad aitavad ka juhatusel paremini mõista ettevõtte finantsseisu ja teha teadlikumaid otsuseid.

Mis juhtub, kui aruanne on ebakvaliteetne või esitamata?

Puudulik aruanne

* Kui aruandes on palju vigu, ebatäpseid saldosid või olulised lisad on täitmata, kaotavad pangad ja partnerid usalduse.

* Laenu ja liisingu saamine muutub raskemaks või sootuks võimatuks, sest finantsasutused eeldavad korrektset ja läbipaistvat aruandlust.

* Puudulik aruanne võib tuua kaasa ka suurema maksuhalduri tähelepanu, sest eksitavad numbrid tekitavad kahtluse maksude korrektses deklareerimises.

Ebareaalne aruanne

* Kui aruandes on vastuolulisi või ebaloogilisi numbreid (nt negatiivsed kohustised, ebarealistlikud kassajäägid, dividendid ilma rahalise katte olemasoluta), loetakse aruanne ebausaldusväärseks.

* Sellisel juhul võib pank keelduda rahastamisest ja liisinguandja peatada uute lepingute sõlmimise.

* Maksu- ja Tolliamet võib algatada põhjaliku kontrolli, sest sellised näitajad viitavad tihti maksude aladeklaratsioonile või varjatud tehingutele.

Esitamata aruanne

* Kui aruanne jäetakse üldse esitamata, määrab Äriregister esmalt trahvi juhatuse liikmetele.

* Kui aruanne on korduvate meeldetuletuste järel ikka esitamata, võib Äriregister alustada ettevõtte registrist kustutamise menetlust.

* Ettevõtte kustutamisel jäävad aga juhatuse liikmed isiklikult vastutavaks kõigi ettevõtte kohustuste eest (nt maksuvõlad, laenud, tarnijate arved). 

Juhatuse liikme praktiline kontrolltabel (Checklist)

• Kontrolli, kas majandusaasta periood on õige ja aruande esitamise tähtaeg teada.
• Vaata üle tasumata arved ning veendu, et kassajääk ei oleks miinuses.
• Kontrolli, kas omanike ja juhatuse liikmete laenud on dokumenteeritud ja õigesti kajastatud.
• Veendu, et pangajäägid ühtivad kontoväljavõtetega.
• Võrdle EMTA andmeid ja pearaamatu saldosid.
• Kontrolli ostjate ja tarnijate saldosid ning vajadusel tee parandusi.
• Veendu, et põhivarad on arvele võetud ja amortisatsioon arvestatud.
• Tee lao inventuur ja korrigeeri varude saldod.
• Kontrolli seotud osapoolte laenulepingud ja intresside arvestus.
• Vaata üle liisingulepingud ning jaga kohustused lühi- ja pikaajalisteks osadeks.
• Arvuta ja kajasta puhkusereserv, kui ettevõttes on töötajaid.
• Kontrolli, et kasumiaruanne ja bilanss klapivad ning omakapital ei oleks miinuses.
• Lisa aruandesse kõik selgitused, mis aitavad aruannet usaldusväärselt mõista.

Kvaliteetne aruanne on investeering ettevõtte maine ja tuleviku nimel

Majandusaasta aruanne ei ole lihtsalt seadusest tulenev kohustus. See on avalik visiitkaart, mille põhjal hinnatakse ettevõtte finantsilist tervist ja juhtimise kvaliteeti.

Kui aruanne on korrektne, läbipaistev ja arusaadav:

* on lihtsam saada laenu või liisingut, sest pangad ja finantseerijad näevad usaldusväärseid andmeid,

* partnerid ja kliendid tunnevad suuremat kindlustunnet koostöö jätkamiseks,

* juhatus väldib trahve, maksuameti tähelepanu ning isiklikku vastutust ettevõtte kohustuste eest.

⚠️ Ebapiisav, vigane või üldse esitamata aruanne võib aga püsivalt kahjustada ettevõtte mainet, raskendada rahastuse saamist ning isegi viia ettevõtte registrist kustutamiseni.

👉 Soovitus juhatusele: Ära jäta aruande koostamist viimasele hetkele. Tee juba enne 2025. aasta lõppu oma ettevõtte raamatupidamine põhjalikult korda, hinda riskid üle ning vajadusel konsulteeri professionaalse raamatupidaja või finantsnõustajaga.

Kvaliteetne aruanne ei ole kulu, vaid investeering – see annab ettevõtjale kindlustunde, et kõik on seaduslik, läbipaistev ja jätkusuutlik.