MTÜ või sihtasutuse majandusaasta aruande esitamine on kohustus, mille tähtaeg saabub igal aastal kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Praktikas tähendab see, et enamiku organisatsioonide puhul tuleb aruanne äriregistrile esitada hiljemalt 30. juuniks. Ometi jäävad paljud vead avastamata alles siis, kui aruanne on juba äriregistrile saadetud.
Allpool käsitleme konkreetseid kontrollpunkte, mida tegevjuht peaks enne aruande esitamist läbi vaatama. E-Raamatupidamine24 koostab MTÜ-de ja sihtasutuste aruandeid igapäevaselt. Jagame praktilist kontrollnimekirja, mis aitab teil vältida levinumaid vigu.
Põhipunktid: MTÜ ja sihtasutuse majandusaasta aruanne
- Aruande kontroll tuleks alustada vähemalt kuu enne esitamistähtaega, et jääks piisavalt aega puuduste ja dokumentide korrastamiseks.
- Bilanss, tulude-kulude aruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne peavad omavahel kokku minema ning vastama RTJ 14 nõuetele.
- Tegevusaruanne peab kirjeldama organisatsiooni tegelikku sisulist tegevust ja olulisi asjaolusid, mitte lihtsalt kordama bilansi numbreid.
- E-Raamatupidamine24 aitab aruande koostamisel tagada, et numbrid, lisad ja dokumendid on korrektsed enne äriregistrile esitamist.
- Levinumad vead tekivad netovara kajastamisel, sihtfinantseerimise perioodi vale määramisel, seotud osapoolte lisa puudumisel ja üldkoosoleku protokolli vormistamata jätmisel.
Miks tasub aruande kontrolliga alustada enne tähtaega?
Mis juhtub, kui aruanne pannakse kokku liiga hilja?
Kui aruande koostamisega alustatakse viimasel hetkel, jääb puudu ajast vigade parandamiseks. Äriregister ei tagasta vigast aruannet automaatselt, kuid ebakorrektne aruanne võib tekitada probleeme audiitorkontrollis, toetuste taotlemisel ja pangaga suhtlemisel.
Hilinenud esitamise korral võib äriregistri pidaja teha trahvi ja algatada isegi sundlõpetamise menetluse. Seda eriti siis, kui aruanne on jäänud esitamata mitme aasta eest.
Mida annab varasem kontroll tegevjuhile?
Varasem kontroll annab aega küsida raamatupidajalt selgitusi, kontrollida toetuste sihtotstarbelisust ja veenduda, et kõik vajalikud otsused on dokumenteeritud. Tegevjuht saab enne esitamist ka juhatuse ja üldkoosoleku otsused korrektselt vormistada.
Millised põhiandmed ja aruande osad peavad korras olema?
Mida vaadata raamatupidamise aastaaruandes?
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest (MTÜ-del ja sihtasutustel tulude-kulude aruanne), rahavoogude aruandest, netovara muutuste aruandest ja lisadest. Kõik need osad peavad omavahel loogiliselt kattuma.
Veenduge, et bilansis kajastatud netovara vastab netovara muutuste aruande lõppsaldole. Tulude-kulude aruande tulem peab ühtima rahavoogude aruande algandmetega. Lisades esitatud arvestuspõhimõtted peavad vastama tegelikele raamatupidamiskannete loogikale.
Mida kontrollida tegevusaruandes ja lisades?
Tegevusaruanne on MTÜ ja sihtasutuse aruande see osa, mis kirjeldab organisatsiooni sisulist tegevust. Raamatupidamise seaduse § 24 kohaselt peab tegevusaruanne andma ülevaate organisatsiooni tegevusest ja asjaoludest, mis on olulised finantsseisundi hindamiseks.
Lisades tuleb avaldada arvestuspõhimõtted, seotud osapoolte tehingud, saadud ja jaotatud toetuste struktuur ning muud olulised selgitused vastavalt RTJ 14 nõuetele. Oluline on märkida, et seotud osapoolte lisa puudumine on üks sagedasemaid puudusi MTÜ aruannetes.
Millised kontrollküsimused aitavad leida vead enne esitamist?
Kas aruande numbrid ja selgitused räägivad sama lugu?
Üks praktiline kontroll on võrrelda tegevusaruandes kirjeldatud tegevusi tulude-kulude aruande ridadega. Kui tegevusaruanne räägib uuest projektist, peaks tulude-kulude aruandes olema näha vastavad tulud ja kulud. Kui numbreid ja seletusi kõrvutada, tulevad vastuolud kiiresti välja.
Kontrollige ka, kas lisades esitatud numbrid vastavad põhiaruannete numbritele. Näiteks peab lisas avaldatud toetuste summa kattuma tulemiaruande vastava reaga.
Kas kõik vajalikud dokumendid ja otsused on olemas?
Majandusaasta aruande kinnitamiseks on vaja üldkoosoleku (MTÜ puhul) või nõukogu (sihtasutuse puhul) otsust. Ilma kehtiva kinnitamisotsuseta ei ole aruanne nõuetekohaselt vormistatud. Kontrollige, et protokoll on olemas ja allkirjastatud.
Kui organisatsioonis on ette nähtud revisjon või audiitorkontroll, peab vastav aruanne olema koostatud ja lisatud majandusaasta aruande juurde enne esitamist.
Millised vead tekitavad MTÜ ja sihtasutuse aruandes kõige rohkem probleeme?
Mis läheb valesti netovara, toetuste ja kulude kajastamisel?
MTÜ-de ja sihtasutuste puhul tuleb netovara esitada vastavalt RTJ 14 juhendile. Netovara jaguneb piiratud ja piiramata netovaraks. Sihtotstarbelised toetused, mille tingimused ei ole veel täidetud, kajastatakse kohustusena, mitte tuluna.
Praktikas tekib segadus siis, kui sihtfinantseerimine kajastatakse kogu summas tuluna juba toetuse laekumisel, kuigi kulude tegemine toimub mitme aasta jooksul. Selline viga moonutab nii tulemit kui netovara seisu. Veenduge, et sihtfinantseerimise tuluna kajastamine toimub vastavalt kulude tegelikule tekkimise perioodile.
Millal võib probleem tekkida esitamise vormis või tähtajas?
Majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile elektrooniliselt e-äriregistri kaudu. Aruande esitamisel tuleb valida õige aruandevorm. MTÜ-d ja sihtasutused kasutavad äriühingutest erinevat aruandevormi, mis sisaldab tulude-kulude aruannet kasumiaruande asemel.
Samas tuleb arvestada, et vale vormi valimine võib põhjustada olukorra, kus äriregistri süsteem ei võta aruannet vastu või aruandes puuduvad nõutavad read. Kontrollige enne esitamist, kas valitud vorm vastab teie organisatsiooni tüübile ja kas kõik nõutavad read on täidetud.
Kuidas muuta MTÜ ja sihtasutuse aruande esitamine sujuvamaks?
Aruande esitamise protsess muutub oluliselt lihtsamaks, kui raamatupidamine on aasta jooksul korrektselt peetud. Jooksvalt ajakohased raamatupidamiskanded, korrektsed algdokumendid ja selge kontoplaan vähendavad aastaaruande koostamise tööd märgatavalt.
Kaaluge aruande kontrollnimekirja koostamist ja käige see raamatupidajaga üheskoos läbi vähemalt kuu enne esitamistähtaega. Nii jääb piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentide korrastamiseks. E-Raamatupidamine24 pakub MTÜ-dele ja sihtasutustele majandusaasta aruande koostamist koos kõigi vajalike lisade ja dokumentidega.
E-Raamatupidamine24 teenused hõlmavad majandusaasta aruande koostamist, tagantjärele raamatupidamise korrastamist ja jooksvat raamatupidamist MTÜ-dele ning sihtasutustele. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu teie organisatsiooni aruande koostamiseks.
KKK MTÜ ja sihtasutuse majandusaasta aruande kohta
Millised osad peavad MTÜ majandusaasta aruandes olema?
MTÜ majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, tulude-kulude aruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet ja lisasid.
Mis vahe on MTÜ ja sihtasutuse aruandel?
Raamatupidamise poolest järgivad mõlemad RTJ 14 juhendi nõudeid. Peamine erinevus on juhtimisstruktuuris: MTÜ-l on liikmed ja üldkoosolek, sihtasutusel nõukogu. Aruande kinnitamise otsuse teeb MTÜ-s üldkoosolek, sihtasutuses nõukogu.
Kuidas aitab E-Raamatupidamine24 MTÜ aruande koostamisel?
E-Raamatupidamine24 koostab aruande vastavalt kehtivale RTJ 14 juhendile, kontrollib lisade vastavust põhiaruannetele ja tagab, et kõik vajalikud dokumendid on esitamiseks valmis. Teenus hõlmab ka suhtlust äriregistriga.
Kas MTÜ peab aruandele lisama audiitori aruande?
Audiitorkontrolli kohustus sõltub organisatsiooni suurusest ja põhikirjast. Kui organisatsiooni tulud, varad või töötajate arv ületavad raamatupidamise seaduses sätestatud piirmäärasid, on audiitorkontroll kohustuslik. Väiksemate MTÜ-de puhul võib piisata revisjonist.
Mida teha, kui majandusaasta aruanne on jäänud esitamata?
Esitamata aruande korral tuleb see koostada ja esitada esimesel võimalusel. E-Raamatupidamine24 aitab ka tagantjärele raamatupidamise korrastamisel ja aruannete koostamisel, et organisatsioon saaks oma kohustused registri ees täidetud.
