Mis on revisjon ja millal ettevõte või ühing seda vajab? 2026

Majandusaasta aruande kinnitamine, üldkoosoleku ettevalmistamine ja liikmete küsimused raha kasutamise kohta on olukorrad, kus revisjon muutub oluliseks. Tegemist on organisatsioonisisese kontrolliga, mis aitab juhatusel ja liikmetel veenduda, et raamatupidamine ja varade kasutamine on korras.

Selles artiklis selgitame, mida revisjon praktikas tähendab, kuidas see erineb auditist, millal eri organisatsioonivormid seda vajavad ja millal tasub revisjoniteenus professionaalilt sisse osta. Käsitleme OÜ-sid, MTÜ-sid, SA-sid ja KÜ-sid ning toome välja konkreetsed sammud ja dokumendid, mis revisjoniprotsessi kuuluvad. E-Raamatupidamine24 meeskonnana jagame ka praktilisi soovitusi, kuidas revisjoniks korrektselt ette valmistuda.

Põhipunktid: revisjon ja selle vajadus organisatsioonis

• Revisjon on organisatsioonisisene kontroll, mis hindab raamatupidamise ja varade kasutamise vastavust seadustele ning põhikirjale.
• Revisjon erineb auditist nii sõltumatuse taseme, regulatsiooni kui ka tulemuse õigusliku kaalu poolest.
• KÜ-des ja MTÜ-des tuleneb revisjoni kohustus üldjuhul põhikirjast, mitte otse seadusest.
• E-Raamatupidamine24 aitab organisatsioonidel revisjoniks korrektselt ette valmistuda, tagades raamatupidamise nõuetele vastavuse.
• Revisjoniteenuse sisseostmine vähendab riski, et vabatahtlikud revidendid jätavad olulised puudused avastamata.

Mis on revisjon ja kuidas see erineb auditist?

Revisjoni tähendus ja olemus

Revisjon on organisatsioonisisene kontrolltegevus, mille käigus hinnatakse majandusaasta aruande, raamatupidamise ja juhatuse tegevuse vastavust kehtivatele seadustele, põhikirjale ning üldkoosoleku otsustele. Audiitorkogu arvestusalase revisjoni läbiviimise juhendi kohaselt on revisjon osa sisekontrollisüsteemist.

Oluline on märkida, et revisjon ei ole kindlustandev töövõtt audiitortegevuse seaduse mõistes. Revisjoni tulemuseks on kokkuvõte, mille revident esitab üldkoosolekule. See kokkuvõte ei ole samaväärne vandeaudiitori aruandega.

Revisjoni eesmärk on anda organisatsiooni liikmetele ja omanikele ülevaade sellest, kas juhatus on majandanud vara korrektselt. Kontroll hõlmab nii finantsandmete täpsust kui ka juhatuse otsuste vastavust üldkoosoleku mandaadile.

Praktikas tähendab see, et revident uurib, kas raamatupidamiskanded vastavad algdokumentidele, kas pangakontode saldod ühtivad pearaamatuga ja kas juhatuse tehtud kulutused on kooskõlas üldkoosoleku otsustega.

Miks revisjon ei ole sama mis audit?

Audit on sõltumatu vandeaudiitori poolt läbiviidav kindlustandev töövõtt, mis järgib rahvusvahelisi auditistandardeid (ISA). Auditi tulemuseks on vandeaudiitori aruanne, mis väljendab kindlustunnet finantsaruannete õigsuse kohta.

Revisjon seevastu on organisatsioonisisene kontroll, mille teostaja ei pea olema vandeaudiitor ega sõltumatu samal määral. Revisjoni tulemus on kokkuvõte, millel puudub sama õiguslik kaal kui vandeaudiitori aruandel.

Auditi kohustus tekib äriühingutel kindlate majandusnäitajate ületamisel vastavalt raamatupidamise seadusele. Revisjoni kohustus tuleneb üldjuhul organisatsiooni põhikirjast, eelkõige MTÜ-des, SA-des ja KÜ-des.

Kolmandatele osapooltele, nagu pangad, investorid ja riigiasutused, annab auditi aruanne oluliselt tugevama kinnituse kui revisjoni kokkuvõte. Organisatsioonisiseseks kontrolliks on revisjon siiski sobiv ja kuluefektiivne vahend.

Praktikas tähendab see, et revisjoni kokkuvõtet ei saa kasutada pangalaenu taotlemisel usaldusväärse kinnitusdokumendina. Pank või investor nõuab reeglina vandeaudiitori aruannet. Revisjon täidab oma funktsiooni organisatsiooni sees, mitte välissuhetes.

Mida revisjon praktikas kontrollib?

Revisjoni käigus kontrollitakse üldjuhul järgmist:

• Raamatupidamise vastavus raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja sise-eeskirjadele
• Pangakontode saldode vastavus pearaamatu andmetele
• Üldkoosoleku otsuste kajastamine raamatupidamises
• Lepingute ja arvelduste korrektsus, sealhulgas juhatuse tasud ja laenulepingud
• Nõuete ja kohustuste saldode õigsus
• Maksudeklaratsioonide vastavus raamatupidamisandmetele

KÜ-de puhul kontrollitakse täiendavalt kommunaalarvete kõikehõlmavust, korteriomanike võlgnevusi ja remondifondide kasutamist. MTÜ-de ja SA-de puhul lisandub sihtotstarbeliste toetuste kasutamise kontroll.

Revident võrdleb dokumente omavahel ristviitamise põhimõttel. Näiteks kontrollitakse, kas pangaväljavõttel kajastatud makse vastab konkreetsele ostuarvele ja kas see arve on raamatupidamises õigesti konteeritud.

Lisaks finantsandmetele hindab revident ka seda, kas organisatsiooni raamatupidamise korraldus vastab raamatupidamise seaduse nõuetele. See hõlmab algdokumentide nõuetekohast vormistamist, majandustehingute õigeaegset kirjendamist ja dokumentide säilitamist kehtestatud tähtaegadel.

Millal võib revisjon olla vajalik OÜ-le, MTÜ-le, SA-le või KÜ-le?

OÜ ja teised äriühingud

Osaühingud ja aktsiaseltsid alluvad üldjuhul auditi kohustusele, kui nende majandusnäitajad ületavad raamatupidamise seaduses sätestatud piirmäärasid. Revisjon ei ole äriühingutele seadusega ette nähtud.

Samas võivad OÜ osanikud põhikirjas ette näha sisekontrolli mehhanismi, mis sisuliselt toimib revisjonina. See on praktikas tavalisem väiksemates osaühingutes, kus osanikud soovivad juhatuse tegevust perioodiliselt kontrollida, kuid audit ei ole kohustuslik ega vajalik.

Osaühingus, kus omanik ja juhatuse liige on sama isik, ei ole revisjon üldjuhul vajalik. Kui aga osaühingul on mitu osanikku ja juhatuse liige ei ole omanik, võib revisjon pakkuda osanikele täiendavat kontrolli juhatuse tegevuse üle.

Veenduge, et teie OÜ põhikirjas on selgelt sätestatud, kas ja millises ulatuses sisekontroll toimub. Kui põhikiri revisjoni ette ei näe, on osanikele kättesaadav alternatiivina äriseadustikus sätestatud teabenõudeõigus.

Äriühingu põhikirjasse revisiooni lisamist tasub kaaluda ka siis, kui ettevõte on kiiresti kasvanud ja tehingute maht on suurenenud. Perioodiline kontroll aitab avastada vigu enne, kui need kumuleeruvad.

MTÜ ja SA

Mittetulundusühingute seadus ei kohusta otseselt revidenti või revisjonikomisjoni valima. Kohustus tuleneb MTÜ või SA põhikirjast. Kui põhikiri näeb ette revidendi või revisjonikomisjoni, tuleb see organ valida ja revisjon läbi viia vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.

Praktikas on revisjon MTÜ-des ja SA-des oluline usalduse tagamise vahend. Liikmete, annetajate ja toetajate jaoks annab revidendi kokkuvõte kinnituse, et raha on kasutatud sihtotstarbeliselt ja raamatupidamine on korras.

Sihtasutuste puhul on revisjon eriti oluline, kuna SA-l puuduvad liikmed ja nõukogu täidab järelevalvefunktsiooni. Revisjon annab nõukogule täiendava kontrollvahendi juhatuse finantsmajandusliku tegevuse hindamiseks.

Veenduge, et teie MTÜ või SA põhikirjaga ettenähtud revisjon on majandusaasta aruande kinnitamiseks korrektselt läbi viidud. Revidendi kokkuvõte tuleb üldkoosolekule esitada koos aastaaruandega.

Projektitoetusi saavate MTÜ-de ja SA-de jaoks on revisjon ka praktiline tööriist. Revisjoni käigus saab kontrollida, kas projektikulud on õigesti eraldatud ja kas toetuste kasutamine vastab lepingutingimustele.

Korteriühistu revisjon: mida KÜ puhul arvestada?

Korteriühistutes on revisjon üks levinumaid sisekontrolli vorme. Tüüpilistes KÜ põhikirjades on sätestatud, et ühistut revideeritakse kord aastas. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus annab korteriomanikele õiguse nõuda juhatuselt teavet ja tutvuda dokumentidega.

Revisjoni käigus kontrollitakse KÜ-s tavaliselt pangakonto saldosid, kommunaalarvete kõikehõlmavust, debitoorseid võlgnevusi, laenukohustusi, juhatuse tasude vastavust üldkoosoleku otsustele ja remondifondi kasutamist.

Korteriühistu revisjon on oluline ka korteriomanike omavaheliste suhete seisukohast. Kui liikmed näevad, et ühistu rahalisi vahendeid on kontrollitud, suurendab see usaldust juhatuse vastu ja vähendab konflikte üldkoosolekutel.

Oluline on märkida, et KÜ revisjon ei asenda auditit. Kui ühistu majandusnäitajad ületavad auditi piirmäärasid, peab lisaks revisjonile läbi viima ka auditi. Praktikas jäävad enamik korteriühistuid auditi piirmäärade alla ja revisjon on peamine kontrollvahend.

Kui teie korteriühistus puudub pädev revisjonikomisjon, on mõistlik kaaluda revisjoniteenuse sisseostmist. Professionaalne revident tunneb KÜ spetsiifikat ja suudab tuvastada probleeme, mis vabatahtlikul revidendil võivad jääda märkamatuks.

Kes võib revisjoni teha ja mida heal revidendil vaja on?

Revidendi valimine ja pädevusnõuded

Revidendi valib üldjuhul üldkoosolek. Seadus ei nõua, et revident oleks vandeaudiitor. Samas peab revisiooni teostajal olema piisav pädevus, et hinnata raamatupidamise korrektsust ja juhatuse tegevust.

Audiitorkogu juhendi kohaselt peab revisiooni teostaja koostama kontrollplaani, koguma ja hindama tõendusmaterjali ning koostama kirjaliku kokkuvõtte. Hea revident tunneb raamatupidamise seadust, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja organisatsiooni tegevust reguleerivaid eriseadusi.

Oluline on märkida, et mõnel juhul piirab seadus, kes võib ja kes ei tohi olla revisiooni teostaja. Näiteks ei tohi revidendiks olla organisatsiooni juhatuse liige ega raamatupidaja, kuna neil puudub vajalik sõltumatus.

Levinumad probleemid revidendi pädevusega

Praktikas on üks levinumaid probleeme see, et üldkoosolek valib revidendiks isiku, kellel puudub raamatupidamise tundmine. Sellisel juhul jäävad olulised puudused avastamata ja revisiooni kokkuvõte ei anna liikmetele tegelikku ülevaadet.

Vabatahtlik revident võib kontrollida pangaväljavõtte saldosid, kuid ei pruugi märgata vigu konteerimises, periodiseerimises või maksuarvestuses. Tulemuseks on formaalselt läbiviidud revisjon, mis ei täida oma tegelikku eesmärki.

Kaaluge revisjoniteenuse sisseostmist, kui teie organisatsioonis ei ole piisava pädevusega revidenti. Professionaalne revident suudab tuvastada riske, mida vabatahtlik liige ei pruugi märgata.

Mida professionaalne revident teeb teisiti?

Professionaalne revident läheneb kontrollile süsteemselt. Esmalt koostab ta kontrollplaani, milles määrab kindlaks kontrollitavad valdkonnad, kasutatavad meetodid ja ajakava.

Seejärel kogub ta tõendusmaterjali, võrreldes raamatupidamisdokumente pangaväljavõtete, lepingute ja üldkoosoleku otsustega. Iga tuvastatud puudus dokumenteeritakse koos viitega asjakohasele nõudele.

Kokkuvõttes esitab professionaalne revident struktureeritud ülevaate koos konkreetsete soovitustega puuduste kõrvaldamiseks. See annab juhatusele selge tegevuskava ja üldkoosolekule sisulise aluse otsuste tegemiseks.

Professionaalse revidendi kokkuvõte sisaldab tavaliselt ka soovitusi organisatsiooni sisekontrolli parendamiseks. See lisaväärtus ulatub kaugemale ühe majandusaasta kontrollist ja aitab ennetada tulevaste aastate probleeme.

Kuidas revisjoniprotsess tavaliselt välja näeb?

Revisjoni etapid samm-sammult

Revisjoniprotsess koosneb üldjuhul neljast etapist:

1. Ettevalmistus. Revident tutvub organisatsiooni põhikirja, eelmise aasta revisiooni kokkuvõtte ja üldkoosoleku otsustega. Selles etapis määratakse kontrollitavad valdkonnad.
2. Dokumentide kogumine. Juhatus esitab revidendile vajalikud dokumendid. Sujuva protsessi eeldus on, et raamatupidamine on ajakohane ja dokumendid on korrektselt vormistatud.
3. Kontrolltoimingud. Revident viib läbi sisulised kontrollid: võrdleb saldosid, kontrollib lepinguid, hindab otsuste kajastamist raamatupidamises.
4. Kokkuvõtte koostamine. Revident koostab kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab tuvastatud puudusi, soovitusi ja hinnangut juhatuse tegevusele.

Milliseid dokumente tavaliselt küsitakse?

Revisiooni läbiviimiseks tuleb revidendile esitada järgmised põhidokumendid:

1. Pangaväljavõtted aruandeperioodi kohta
2. Pearaamat või käibeandmik aruandeaasta kohta
3. Bilanss ja kasumiaruanne või tulude ja kulude aruanne
4. Laenulepingud ja graafikud, kui need on olemas
5. Juhatuse ja üldkoosoleku protokollid
6. Raamatupidamise sise-eeskirjad
7. Müügi- ja hankijate reskontrod aruandeperioodi lõpu seisuga
8. Maksuameti saldopäring aruandeperioodi lõpu seisuga
9. Suuremad arved ja lepingud, näiteks renoveerimine või teenused

KÜ-de puhul lisanduvad korteriomanike andmed, kommunaalarvete näidised ja kulude jagamise tabelid koos vastava üldkoosoleku otsusega.

Dokumentide kogumise kiirus sõltub suuresti sellest, kui korrektselt on raamatupidamine jooksva aasta jooksul peetud. Kui pearaamat on ajakohane ja algdokumendid on süsteemselt arhiveeritud, saab revident kohe tööle asuda.

E-Raamatupidamine24 hoiab klientide raamatupidamise jooksvalt ajakohasena, mis tähendab, et revisiooni ajal on kõik vajalikud dokumendid kohe kättesaadavad. See vähendab revisjonile kuluvat aega ja hoiab teenuse kulu kontrolli all.

Milline on revisjoni tulemus?

Revisiooni tulemuseks on kirjalik kokkuvõte, mille revident esitab üldkoosolekule. Kokkuvõte sisaldab tavaliselt:

• Hinnangut raamatupidamise vastavusele kehtivale seadusandlusele
• Tuvastatud puuduste ja vigade kirjeldust koos selgitustega
• Soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja protsesside parendamiseks
• Hinnangut juhatuse tegevusele finantsmajanduse korraldamisel

Kokkuvõte on oluline dokument, mille alusel üldkoosolek otsustab majandusaasta aruande kinnitamise. Kui kokkuvõttes tuuakse välja olulisi puudusi, on juhatusel kohustus need kõrvaldada enne järgmist aruandeperioodi.

Audiitorkogu juhend soovitab, et kokkuvõte oleks piisavalt detailne, et üldkoosoleku liikmed saaksid sellest sisuliselt aru. Liiga üldine kokkuvõte ei täida revisiooni eesmärki. Kokkuvõte peaks sisaldama konkreetseid viiteid kontrollitud dokumentidele ja tuvastatud puudustele, mitte ainult üldsõnalist hinnangut.

Millised riskid tekivad, kui revisiooni ei tehta õigel ajal?

Kui põhikirjas ettenähtud revisioon jääb tegemata, võib sellel olla mitu tagajärge.

Majandusaasta aruande kinnitamise takistus

Ilma revidendi kokkuvõtteta ei saa üldkoosolek aruannet nõuetekohaselt kinnitada, kui põhikiri seda ette näeb. See tähendab, et aruande esitamine äriregistrile viibib ja organisatsioon ei täida oma seaduslikku kohustust.

Äriregistrile aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua hoiatusi ja äärmisel juhul sundlõpetamise menetluse algatamise. Kui aruanne jääb pikaks ajaks esitamata, võivad järgneda täiendavad õiguslikud sammud.

Raamatupidamise vigade kuhjumine

Puuduv kontroll suurendab riski, et ebakorrektne arvestus kumuleerub mitme aasta jooksul. Väikesed vead konteerimises, periodiseerimises või maksuarvestuses võivad kasvada oluliseks summaks.

Mida hiljem vead avastatakse, seda keerulisem ja kulukam on nende parandamine. Tagasiulatuv parandamine tähendab lisatööd nii juhatusele kui ka raamatupidajale.

Juhatuse vastutuse suurenemine

Juhatuse liikmed vastutavad organisatsiooni korrektselt juhtimise eest vastavalt organisatsiooni suhtes kohaldatavatele seadustele. Revisiooni puudumine ei vabasta juhatust vastutusest, kuid jätab ta ilma sisemisest tagasisidest.

Kui hiljem ilmneb, et juhatus on kulutanud vahendeid ebakohaselt, ei saa juhatus tugineda revisiooni puudumisele oma tegevuse õigustamiseks. Vastupidi, revisiooni läbiviimata jätmine võib viidata hoolsuskohustuse rikkumisele.

Liikmete ja omanike usalduse vähenemine

Eriti KÜ-des ja MTÜ-des, kus liikmetel on õigus teada, kuidas nende panuseid kasutatakse, tekitab revisiooni puudumine küsimusi ja kahtlusi. See võib viia konfliktideni üldkoosolekutel ja takistada organisatsiooni normaalset toimimist.

KÜ-des on usalduse puudumine juhatuse vastu üks levinumaid põhjuseid, miks korteriomanikud taotlevad erakorralist üldkoosolekut või juhatuse tagasikutsumist. Regulaarne ja kvaliteetne revisioon aitab selliseid olukordi ennetada.

Maksuriskid

Raamatupidamise vigade hiline avastamine võib kaasa tuua parandusi deklaratsioonides ja võimalikke lisakulusid. Regulaarne revisioon aitab probleemid varem nähtavale tuua.

See on eriti oluline käibemaksukohustuslastele ja organisatsioonidele, kellel on palju tehinguid või projektipõhist rahastust. Mida varem puudus avastatakse, seda lihtsam on seda korrigeerida.

Millal tasub revisjoniteenus sisse osta?

Revisjoniteenus ei ole vajalik ainult siis, kui organisatsioonil on seadusest või põhikirjast tulenev kohustus. Sageli muutub väline teenus mõistlikuks ka siis, kui juhatus soovib sõltumatumat hinnangut, liikmed ootavad suuremat läbipaistvust või raamatupidamises on toimunud olulisi muudatusi, näiteks tarkvaravahetus, juhtkonna vahetus või projektipõhise rahastuse kasv.

Praktilises vaates aitab professionaalne revisjoniteenus eristada kaks küsimust. Esiteks, kas aruanded ja alusdokumendid on vormiliselt korrektsed. Teiseks, kas juhtimis- ja kontrolliprotsessid on üles ehitatud nii, et vead ei korduks ka järgmisel aruandeperioodil. Just see teine osa annab organisatsioonile pikemaajalise väärtuse.

Olukorrad, kus professionaalne revisjon on mõistlik valik

Revisjoniteenuse sisseostmine on mõistlik järgmistes olukordades:

• Organisatsioonis puudub piisava pädevusega revident. Vabatahtlikud revidendid ei tunne alati raamatupidamise nõudeid piisavalt, et tuvastada olulisi puudusi.
• Majandusaasta käive või varade maht on kasvanud ja kontrollitavate tehingute arv on suurenenud. Suurem maht nõuab süsteemsemat kontrolli.
• Eelmise aasta revisjon tuvastas puudusi, mille kordumist soovite professionaalse kontrolliga vältida.
• Toetusprojektid nõuavad eraldi aruandlust ja kontroll peab katma projektikulude sihtotstarbelisust.
• Liikmed või omanikud soovivad sõltumatumat hinnangut juhatuse tegevusele kui vabatahtliku revidendi kokkuvõte.

Mida professionaalne revisjoniteenus hõlmab?

Professionaalne revident koostab kontrollplaani, kontrollib tõendusmaterjali süsteemselt ja esitab struktureeritud kokkuvõtte koos soovitustega. Lisaks võib raamatupidamisteenuse tellija olla kindel, et professionaalne arvestus vähendab revisjonil avastatavate puuduste arvu.

Teenuse ulatus lepitakse üldjuhul kokku enne revisjoni algust. Tavapäraselt hõlmab see raamatupidamise korrektsuse kontrolli, juhatuse tegevuse hindamist ja kirjaliku kokkuvõtte koostamist. Vajadusel saab teenuse ulatust laiendada, hõlmates näiteks projektikulude eraldi kontrolli või spetsiifiliste tehingute analüüsi.

Revisjoniteenuse hind sõltub organisatsiooni suurusest, tehingute mahust ja kontrollitavate valdkondade arvust. Väiksema KÜ või MTÜ revisjon on üldjuhul mõistliku kuluga, eriti kui raamatupidamine on jooksval aastal korrektselt peetud.

Professionaalse revisjoniteenuse tellimisel saab organisatsioon lisaks kontrolli tulemusele ka soovitused protsesside parendamiseks. See on väärtus, mida vabatahtliku revidendi kokkuvõte harva sisaldab.

Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisjoniks ette valmistuda?

E-Raamatupidamine24 aitab organisatsioonidel revisjoniks ette valmistuda. Korrektne raamatupidamine, nõuetekohased algdokumendid ja ajakohane pearaamat on revisjoni eduka läbimise eeldus.

Kui teie raamatupidamine on korras, on revisiooniprotsess oluliselt kiirem ja tulemused selgemad. E-Raamatupidamine24 tagab igakuise arvestuse nõuetelevastavuse, mis tähendab, et revisiooni ajal ei tule ootamatuid üllatusi.

Lisaks pakub E-Raamatupidamine24 tuge majandusaasta aruande koostamisel, mis on revisiooni üks peamisi kontrolliobjekte. Korrektne aruanne ja süsteemne dokumentatsioon muudavad revisiooni nii revidentide kui ka juhatuse jaoks lihtsamaks.

Meie klientide jaoks tähendab see, et majandusaasta lõppedes on kõik vajalikud aruanded koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Revident saab keskenduda sisulisele kontrollile, mitte puudulike dokumentide otsimisele.

Kokkuvõte: kuidas otsustada, kas teie organisatsioon vajab revisiooni praegu?

Kontrollige esmalt oma organisatsiooni põhikirja. Kui põhikiri näeb ette revidendi või revisjonikomisjoni, on revisioon kohustuslik enne majandusaasta aruande kinnitamist. Kui teie organisatsioon on KÜ, on revisioon tõenäoliselt sätestatud tüüppõhikirjas.

Kui põhikiri revisiooni otseselt ei nõua, küsige endalt kolm praktilist küsimust. Kas organisatsioonis liigub rohkem raha kui varem? Kas juhatus või liikmed vajavad suuremat kindlustunnet aruannete õigsuse suhtes? Kas keegi organisatsioonis suudab kontrolli sisuliselt läbi viia? Kui vähemalt ühele küsimusele on vastus jaatav, tasub revisiooni või professionaalset revisjoniteenust tõsiselt kaaluda.

Hinnake, kas teie revidendil on piisav pädevus raamatupidamise kontrollimiseks. Kui mitte, kaaluge teenuse sisseostmist professionaalselt revidendilt. Tagamaks, et revisioon kulgeb ladusalt, veenduge, et teie raamatupidamine vastab kehtivatele nõuetele ja kõik vajalikud dokumendid on korrektselt vormistatud.

E-Raamatupidamine24 pakub raamatupidamise täisteenust, mis tagab nõuetekohase arvestuse ja aruandluse. Meie teenused hõlmavad igakuist raamatupidamist, palgaarvestust, maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruande koostamist. Võtke meiega ühendust, et saada personaalset nõu oma organisatsiooni raamatupidamise ja revisiooniks ettevalmistumise kohta.

Korduma kippuvad küsimused revisiooni kohta

Kas revisjon on kohustuslik kõigile organisatsioonidele Eestis?

Revisjon ei ole seadusega kohustuslik kõigile. Kohustus tuleneb organisatsiooni põhikirjast. MTÜ-des, SA-des ja KÜ-des on revisioon põhikirjas üldjuhul ette nähtud. Äriühingutele kehtib auditi, mitte revisiooni kohustus.

Kas revident peab olema vandeaudiitor?

Revident ei pea olema vandeaudiitor. Revidendi valib üldkoosolek ja tal peab olema piisav pädevus raamatupidamise hindamiseks. Audiitorkogu on koostanud revisiooni läbiviimise juhendi, mis aitab revidendil tööd struktureerida.

Kuidas E-Raamatupidamine24 aitab revisiooniks valmistuda?

E-Raamatupidamine24 tagab nõuetekohase raamatupidamise, mis on revisiooni ladusa läbimise eeldus. Korrektne pearaamat, ajakohased algdokumendid ja nõuetele vastavad aruanded muudavad revisiooniprotsessi kiiremaks ja tulemusi usaldusväärsemaks.

Kui tihti tuleks revisiooni läbi viia?

Revisioon viiakse läbi üldjuhul kord aastas, enne majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosolekul. Täpne kord sõltub organisatsiooni põhikirjast. KÜ tüüppõhikirjad näevad ette aastast revisiooni.

Kas revisjon asendab auditit?

Revisjon ei asenda auditit. Audit on sõltumatu vandeaudiitori poolt läbiviidav kindlustandev töövõtt. Revisjon on organisatsioonisisene kontroll. Kui organisatsiooni majandusnäitajad ületavad auditi piirmäärasid, tuleb audit teha ka siis, kui revisjon on juba tehtud.

Milliseid vigu revisiooni käigus kõige sagedamini avastatakse?

Levinumad puudused on ebakorrektsed algdokumendid, pangasaldode mittevastavus pearaamatule, puudulikud raamatupidamise sise-eeskirjad ja üldkoosoleku otsuste mittenõuetekohane kajastamine raamatupidamises. KÜ-des lisanduvad kommunaalkulude jaotamise vead.

Kas korteriühistu revisjon on sama mis MTÜ revision?

Protsess on sarnane, kuid KÜ revisjonil on lisaerisusi. Korteriühistu revisjon hõlmab kommunaalkulude jaotamise kontrolli, remondifondi kasutamise hindamist ja korteriomanike võlgnevuste ülevaadet. MTÜ revisjon keskendub rohkem sihtotstarbeliste toetuste kasutamise kontrollile.